Ikka ja jälle tuleb näiteid sellest, kuidas EKRE üks juhtfiguure Mart Helme on oma kogemusi, vaistu ning poliitilist kirjaoskust üles näidanud ning rääkinud asjadest, mida kuulda ei taheta, kuid mida mõne aja möödudes tuleb siiski enesele tunnistada.
1600 aastal põletati tuleriidal füüsik Giordano Bruno, kes jõudis järelduseni, et universum ei ole loodud, vaid eksisteerib igavesti. Talle pandi pahaks, et lükkab ümber senikinnistunud tõdesid. Aastaid hiljem mõisteti kohut füüsiku ja astroloogi Galilei Galileo üle, kes samuti põhjendanud teaduslikult, et senised dogmad ei kehti. Inkvisitsioonikohus määras talle eluaegse vangistuse, sest ta võttis küll süü omaks, kuid oli legendi järgi lõpuks jalaga vastu maad löönud ja lausunud „Ta pöörleb siiski“. Jutt käsi teadupärast Maa pöörlemisest ümber oma telje ja tiirlemisest ümber Päikese, kuigi välja paistis vastupidi.
Meie ei ela küll pimedal keskajal, kuid kombed on kohati sarnased. Kui meenutada kas või seda peavoolu karjarünnakut Mart Helme suunal, kui ta julges kahelda NATO efektiivsuses Eesti kaitsel ning söandas öelda, et meil on vaja plaan B-d.
Nüüd kargab endine kaitseväe ülem, tulevane militaarärimees Martin Herem välja ja ütleb otsesõnu, et on olnud laiskus ja mugavus loota liigselt NATO ja USA peale. Nimelt lausus ta ERR-ile antud intervjuus: „Me oleme ikkagi liiga palju vaadanud kuskile mingisuguse abstraktse NATO või suure Ameerika peale ja siis lootnud, et nemad teevad midagi ära. See on olnud ikkagi laiskus ja mugavus. Meil tuleks endal rohkem asju tegema hakata.“
Keegi ei hakka teda kividega loopima ega agoonias lõugama. Kõik plaksutavad käsi – õigust räägid. Omal ajal oleks Mart Helme selle jutu eest heameelega tuleriidale tassitud.
