Eesti inimesi paneb üha enam mõtlema see, miks on Eestis enamikul päevadest kosmilise hinnaga börsielekter, samas kui ühise süsteemiga seotud naabrid naudivad odavaid elektrimolekule (parafraseerides Kaja Kallast). Seejuures lubatakse kogu aeg suure suuga, et mida rohkem on elektriventilaatoreid (ehk tuulikuid) ja päikesepaneele, seda odavamaks pidavat elekter minema. Üks arvamus sotsiaalmeediast artikli “Eestis on täna elekter Soomega võrreldes 60 korda kallim” kohta.
“Kas keegi seletaks, kuidas selline asi on võimalik? Artiklis väidetakse, et kuigi toodame päikeseenergiat rohkem kui vaja, on hind kõrge, kuna saadame selle Lätti ja Leetu ära. Vist eile räägiti samal teemal pikalt raadios, kus veendi kuulajaid, et mida rohkem tuugeniparke ja päikeseparke, seda odavam elekter meil kõigil, ja eriti suvel kui päike paistab, on.
Ühelt poolt on meil Euroopas elektribörs, teiselt poolt on millegipärast ainult teatud Ida-Euroopa riikides elekter täiesti kosmiliste hindadega, kuigi igal pool mujal on madal. Kuidas see börs siis ikkagi toimib ja miks me üldse peaksime seal olema, kui selle tulemusena on meil pidevalt kümnetes, kohati sadades kordades kallim elekter kui naaberriikides.
On vist lapselegi selge, mida see Eesti ettevõtluse konkurentsivõimele tähendab. Sellise süsteemi loomine ja käigushoidmine saab olla ainult kas a) ülirumal või b) väga kuritahtlik.
Ja see kõik on ju vastuolus sellega mida paralleelselt meile räägitakse. Et meil saab olema üliodav elekter, mida rohkem me endale siia päikeseparke püsti paneme. Praegu tuleb nagu välja, et mida rohkem me neid siia püstitame, seda kallimaks meile läheb, sest saadame selle Lätti ja Leetu ära. Kuidagi väga äraspidine tundub.
Kas poleks loogiline, et kui me ise toodame, siis kogu oma majanduse ja ühiskonna huvides, peaks me ise endale kõigepealt soodsam hinnaga energiat andma, ja ülejäägi müüma? Või on see nagu see või manipulatsioon, et kuskil kruvitakse hindu, ja siis saadame oma või kõik sinna ära, nii et oma inimesed on ilma või maksavad hingehinda? Absurd kerib ikka aina rõngaid juurde.”
