Ütle siis veel, et suvi on hapukurgihooaeg, kus midagi ei toimu. Sel suvel on toimunud ikka vägagi palju! Ja ma ei pea siin silmas äikest ega päikest, kuigi ka neid on olnud.
Et aga eesti inimestel igav ei hakkaks, selle eest on jõudsalt hoolt kandnud partei ja valitsus. Ei teagi nüüd, kas olla tänulik, nagu nõukogude ajal tuli parteile ja valitsusele olla, ükskõik siis, kas olid teed aukus või poeletid tühjad, sest partei ja valitsus oli valimistel saanud 99% rahva häältest. Või siis on hoopis tasapisi tulemas tagasi ka meil need ajad, kus parteile ja valitsusele võib vastu hakata, kus nende kõike ületriikiv propaganda on muutunud lõpuks nii naeruväärseks ja absurdseks. Lõhe elu tegelikkuse ja parteieliidi priiskamise vahel on muutunud nii suureks, et partei ja valitsuse senine kõikvõimas, bürokraatlikult kõiki eluvaldkondi määrav ja kõikihirmutav mull hakkab enese raskuse all lihtsalt kokku kukkuma.
Alles sai Tallinnas toimuv partei ja valitsuse tsirkus lõppeda – Reformierakond pakkis oma asjad linnavalitsemisel kokku ja taandus koos oma Pärtel-Peeter Pere ja teistega haavu lakkuma -, kui juba järgmisel päeval oli terve meedia täis Jürgen Ligi tänitamist. Rahvas tõmbas hommikul korralikult kohvi kurku, sest sai teada, et ta on põhiseaduslikult rumal, kuna on andnud peaaegu 100 000 allkirja rahvaalgatusele, mis nõuab toiduainete käibemaksu langetamist.
Veidi varem oli Ligi omast arust vist mõõtmas käinud eesti inimeste kehakaalu, sest teadis rääkida, et toiduainete käibemaksu ei tohi langetada, sest muidu rahvas sööb endid veelgi ülekaalulisemaks ja paksemaks, kui ta juba on.
Nii et – unustage igasugused maksulangetused, riik on vaene, raha pole ja punkt! Ja kui ikka veel arvate, et partei ja valitsus peaks käibemaksu toiduainetele ja samuti esmatarbekaupadele langetama, siis – arvestage sellega, et siis tuleb tõsta mingeid muid makse, muidu riik ei suuda tagada teile vajaminevaid teenuseid. Nagu näiteks arstiabi, sest Tervisekassa on meil hirmsas miinuses juba tükk aega.
Aga teie guugeldage!
Minister Karmen Joller seletas terve kevadsuve, kuidas iga pisiasjaga ei tohi arsti tülitada. Mõtle kui õudne – EMO-sse pöörduvad inimesed köha ja punniga! Häbi teil olgu riigi raha raisata! Mis siis, et köha võib olla raske kopsuhaiguse sümptom ja punn eluohtlik nahavähk. Pöörduge perearsti poole, mis siis, et perearstid on meil kas puhkusel või ülekoormatud. Ja enne seda ka googeldage ise endale diagnoos, kui püha arsti julgete tülitama minna.
Kindlasti teevadki paljud perearstid väga olulist ja head tööd, mida näitab ka neile perearstikeskuste kaudu väljamakstavate dividendide hulk, mis näiteks ainuüksi ühe Pärnu perearstikeskuse näitel oli peaaegu miljon eurot. Ja sedasi makstakse perearstidele kui eraettevõtjatele dividende igal aastal välja üle Eesti.
Aga jah, Haige-, vabandust, Tervisekassal raha ei ole, saage ometigi aru inimesed, ei ole! Ravijärjekorrad on küll ametlikult kõigest mõned kuud, aga tavaliselt on hädalisi nii palju (või Tervisekassa poolt rahastatavaid) aegu nii vähe, et inimesed oma hädadega saavad eriarsti juurde alles poole aasta pärast või hiljemgi. Sest saate ometigi aru – raha ei ole!
Eks inimesed ongi paljuski leppinud. Leppisid kõrgema visiiditasuga EMOs, maksavad ja ummistavad ikka erakorralise meditsiini uksi. Sest kui sul on häda käes, valu nii suur või oled juba pikalt kannatanud, siis nutad ja maksad, peaasi et teada saada, kas su köha on kopsuvähi algus või punn nahal eluohtlik. Sest kui poole aasta pärast nahaarstile saad, võid olla juba surnud ja maha maetud.
Inimesed teavad seda ja seetõttu nende enese alahoiuinstinkt hakkabki sedapidi tööle, et maksavad küll ravikindlustusmaksu ja kõike muud, aga on nõus maksma veel see 80 eurot, et saada kiiremini eriarstile, maksma erameditsiinis sadu eurosid, et teada saada, mis neil viga on või kellel seda võimalust pole, maksab see 25, et saada EMOsse vähemalt analüüse tegema…
Ja siis, tadaaaa! Ärkab seesama inimene suvehommikul üles ja tõmbab järjekordse kohvi kurku, kui saab teada, et nõretavalt miinusest nuttev Tervisekassa on leidnud meedia erinevatel andmetel 100 000-150 000 eurot, et korraldada oma töötajatele tänuseminar-motivatsioonisuvepäevad. Sellesama raha eest, mida ei ole ega tule, rulliti lahti punane vaip, voolas šampanja ja tantsiti ühe Eesti kallima bändi saatel…
Ja kõike me veel isegi ei tea, sest kõigil asjaosalistel on väidetavalt keelatud sellest rääkida. Nii palju, kui ajakirjanikud läbipaistvusest jutlustavat ametkonda suudavad rappida, niipalju teame. Aga juba see, mida on teada saadud, on skandaalne!
Hirmus hämamine
Hirmus hämamine igatahes käib. Kaks ministrit – Joller ja Ligi -, kes ametikohast tulenevalt on Tervisekassa nõukogu liikmed ja on seal just seepärast, et peavad hea seisma selle eest, et maksumaksja raha kasutataks sihipäraselt, läbipaistvalt ja kokkuhoidlikult, teevad nüüd näo, et nemad olid puu otsas ega tea üldse, kuidas selline pauk ja purakas nüüd äkki käis.
Kõigele lisaks on välja tulnud, et minister Joller juba varasemalt kirjutas isiklikult alla Tervisekassa niigi kõrgepalgalistele juhtidele veel kümnetuhandeliste tulemustasude ehk preemiate määramise käskkirjale, millega maksti ladvikule välja 71 000 eurot. Mis ei takistanud tal pärast seda läbi erinevate intervjuude pead väristada, korrates mantrat ja nutulaulu Tervisekassa väga suurest miinusest ning hurjutades inimesi „ilmaasjata“ arstide poole pöördumise eest.
Kas tõesti nad kõik nüüd arvavad, et rahval on nii haugi mälu, et inimesed ei mäleta seda kõike? Või siis mõtlevad endiselt, et küsimus on lihtsalt pisut viltu läinud kommunikatsioonis, nagu alati? Nojah – ega ilmaasjata ei korralda Tervisekassa oma töötajatele järjekordset seminari 30 000 eest kusagil kaunis Eestimaa paigas, et koolitada neid olema veelgi paremad kommunikatsioonispetsialistid. Hoolimata puhkenud suurtest skandaalidest seda ära ei jäeta.
No eks ta ole, ikka tuleb ju ametnikele õpetada, kuidas inimestele selgeks teha, et must on tegelikult valge ja see, mida nad näevad, polegi see, mida nad näevad. On nii, nagu teile öeldakse. Punkt. Või oled putinist.
Las need annetused nüüd jäävad…
Vahepalaks käis hoogsa tuuleiilina korra läbi ka uudis, et Slava Ukraini annetusrahadega skeemitanud Johanna Maria Lehtme osas algatati lõpuks kohtuasi. Rahvas jõudis juba hõisata, et lõpuks ometi tuleb õiglus maa peale!
Aga ei – prokuröri suust saime kohe kuulda, et avalikkust ei olegi petetud, MTÜ Slava Ukraini on likvideeritud, nemad raha tagasi ei nõua ja üleüldse polegi nagu millegi eest vist süüdi mõista… Halloo – kelmuse paragrahvist olete midagi kuulnud, kallid prokurörid? Ja dokumentide võltsimisest? Ja valetamisest? Õigusest ja õiglusest on teil niikuinii avalikkusest – kellel ei pidavat asja vastu huvi olema – oma ettekujutus.
Nojah, ega iga vägistamine ei põhjusta kannatusi ja mingit liiklusmõrvarit ei pandud just vangi põhjusel, et ega see karistus ju ohvrit tagasi ei too… Need prokuratuuri kommunikatsioonipärlid on lihtsalt imelised…
Ma tean, et väga suur osa Eesti loomasõpradest inimesi kurvastab praegu pisarateni farmitäite süütute loomade masshukkamise pärast ega saa üldse aru, mis toimub. No kui ikka loomade heaolu osakonna juhataja nõuab tuhandete sigade hukkamist ja keeldub lisaproovide võtmisest, siis…. Mida tavaline inimene ikka teha saab.
Muidugi on ametnikel lihtsam oma palka välja teenida nii, et tapale ja jutul lõpp. Aga kas see on mõistlik, inimlik, kas see on meie toidujulgeoleku ja väiketootjate ellujäämise seisukohalt õige? Keegi isegi ei argumenteeri sel teemal. Tuhandelised tulemustasud seakatku ärahoidmise eest tuleb ju ametnikel välja teenida ja loomohvreid nende endi heaolu altarile on selleks otse loomulikult kõige lihtsam vedada.
Peaaegu täiesti tähelepanuta jäi partei ja valitsuse püüd kommunikeerida veel mingitki inimeste toimetulekust hoolimise teemat, kui peaminister teatas pidulikult, et valitsus kaalub 2% tulumaksutõusu ärajätmist. Aga ega seda nagunii keegi ei usu ka, kõik on õppinud partei ja valitsuse huultelt lugema, nii et las ta olla.
Suvi kestab veel.
Helle-Moonika Helme, Riigikogu liige (EKRE)
Artikkel ilmus Delfis “Poliitkolumnisti” sarjas
