Koalitsioon räägib automaksu tühistamisest. Nad oleks nagu selle poolt. Riigikogu erakorralisele istungil aga, kus oleks saanud automaksu tühistada, Reformierakonda ja E200 isegi kohale ei tulnud. See on vaid veel üks näide sellest, et jutt on neil üks, teod aga vastupidised.
Koalitsiooni tahe tühistada automaks oli vaid sooja õhu liigutamine, valetamine enne valimisi. Jäigi vaid lubaduseks, sisult mitte paremaks kui Kaja Kallase “Lugege mu huultelt – maksud ei tõuse! Punkt!”
Koalitsiooni reitingud on enneolematult madalad ja Reformierakonnal ning E200-l enam muud võimalust ilmselt pole kui valetada. Valed on see õlekõrs, millest nad haaravad, et mitte uppuda.
Kuid nad upuvad siiski. Reformierakonnal ja E200-l on aga varuks veel üks võimalus – e-hääletamine. Ja valimiste tulemuste otsene võltsimine. Seda on ka varem tehtud – mäletan, kuidas mingitel eelmistel valimistel üleni sinine Eesti kaart hetkega kollaseks värvus, kui sedelitega antud häältele lisati e-hääled.
Pole aga loogiliselt võimalik, et sedelitega hääletajad mõtlevad ühtmoodi, arvutis hääletajad aga teistmoodi. Poliitiline valik ei saa sõltuda hääletamise tehnilisest viisist. See tähendaks totaalset absurdi – seletamist, et rahval mingeid erakondlikke eelistusi polegi, et rahvas jaguneb poliitiliselt kaheks ja olenevalt ainuüksi sellest, kas kellelgi on käes pliiats või vajutab tema sõrm arvutiklahvi! On see kellelegi tõesti usutav, et Eestis on praeguste parteide asemel vaid kaks reaalset poliitilist parteid – Pliiatsipartei ja Klaviatuuripartei? On see loogiline?
Erakond, kelle toetus on 10% ja selle peaminister, kelle toetus on 5%, ei saa võltsimisele suuremat panustada. Kui samasugune Eesti kaardi värvivahetus meie telekates sinisest kollaseks peaks taas toimuma, on võltsimine absoluutselt ilmne ja tõestatud. Aus häälte lugemine tooks aga kaasa väga tõsise ja reaalse konflikti: liberaalse riigivõimu ja kohaliku konservatiivse võimu otsese vastasseisu.
Lahendusena ei näe ma siin muud võimalust kui riigivõimu taandumist võimult – erakorralisi Riigikogu valimisi. Sest sisuliselt on riigivõim sel juhul oma legitiimsuse kaotanud.
Pakun, et koalitsioonierakonnad võltsivad ka sel korral hääletamise tulemusi. Nad ise ju ei taandu, samas neil pole teist väljapääsu. Rahvast nende poolt hääletama nad enam ära ei räägi – rahvas ei usalda neid. See usaldamatus on liiga sügav, sest valet ja pettust on olnud liiga palju.
Näis, mis meid 19. oktoobril ees ootab: kas tõe või vale pidupäev.
Nagu lugedes ehk märkasite, ma ei püüa ennustada, kes võidab valimised. Minu küsimuse püstitus enne valimisi on teine – kas meid petetakse taas või saame me loota aususele?
Ma ei tea vastust.
Harri Kingo,
EKRE Tallinna volikogu saadik
