in

Harri Kingo: 14,4% versus 76,8%

EKRE poliitik Tallinna volikogus Harri Kingo leiab oma sotsiaalmeediapostituses, et praegune võimupilt on ülimalt absurdne, kuid ta kasutab oma naha hoidmiseks JOKK-süsteemi.

“Oleks koalitsioonil Riigikogus mingidki moraalsed alused, nad oleksid juba ise võimult tagasi astunud. Sest koalitsioonil pole enam rahva mandaati olla võimul. Neid toetab kokku vaid 14,4% ning Riigikogu opositsioonierakondi 76,8% inimestest. Praegune Riigikogu ei peegelda enam mingilgi määral rahva tahet. Sisuliselt on selline Riigikogu oma legitiimsuse kaotanud.

Kahjuks on juriidiliselt kõik korrektne – JOKK. Nii me peamegi oma JOKK-riigis oma JOKK-elu elama. Kui absurdne see ka poleks.

Meie valimissüsteemi võiks veidi parendada vahevalimiste abil. Nimelt võiksid vahevalimistel olla valimistest 2 aasta möödudes ja siis võiks olla ümbervalitavad näiteks 50 kohta Riigikogus – just nende saadikute kohad, kes said viimastel valimistel absoluutarvestuses kõige vähem hääli.

Võibolla teadmine, et ollakse oma häältesaagiga selle tagumise poole seas ja et nende koht Riigikogus läheb juba 2 aasta pärast ümbervalimisele, sunniks neid vähem hääli saanuid endid ja nende erakondi veidigi pingutama? Ja nad ei peaks vahevalimisitel kartma oma kohti kaotada, kui nad on tõesti arukad ja tublid?

Päris kindel aga see, et vahevalimised oleks mehhanism, mis kooskõlastaks Riigikogu koosseisu rahva tahte ja ootustega. Praeguse Riigikogu mandaat kestab veel 1,5 aastat ja me oleme rahvaga väga reaalses sundseisus – meid valitsevad need, kes meid ei peaks ega tohiks valitseda. Praeguse Riigikogu koosseis ja rahva tahe pole ju kuidagi vastavuses.

Pole vist vaja lisadagi, et valimised (ja vahevalimised) peaksid olema kooskõlas EV Põhiseadusega – peaksid toimuma sedeliga hääletades (e-valimised oleks võimalus vaid Eestist ära olevatele kodanikele) ja ühel kindlal päeval iga 4 aasta tagant. Eesti peaks olema üks valimisringkond. Mingeid manipulatsioone häältega ja häälte liikumisi ei tohiks olla – Riigikogusse saavad 101 inimest, kes said selles Eestit hõlmavas ühes valimisringkonnas absoluutarvestuses enim hääli. Seal Riigikogus moodustavad nad siis oma fraktsioonid vastavalt oma eelistustele.

Ma ei taha siin teemas aga valimiste detailidesse minna – pole minu asi siia uut valimisseadust kirja panna.

Ärge hakake halama, et nii võib mõni linn või maakond jääda Riigikogus vähe esindatuks. Riigikogu pole see koht, kus käia oma linna, maakonna, valla või küla asju ajamas. Riigikogus aetakse Eesti Vabariigi asju. Oma valla ja küla asja, mis see ka poleks, ajage palun kohalikel valimistel.”