Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on esitanud eelnõu sündimuse suurendamise meetodi väljatöötamisest. Sel teemal pidas parlamendis kõne EKRE aseesimees Evelin Poolamets, kelle sõnul sündis mullu Eestis 10 949 last, mis on 697 võrra vähem kui aasta varem, mis omakorda tähendab uut ajaloolist madalseisu Eesti rahvastiku statistikas.
Evelin Poolamets: „Vähenes nii esimeste, teiste kui ka kolmandate laste sündide arv. Esimesed lapsed moodustasid kõikidest sündidest 40%, teised lapsed 34% ja kolmandad lapsed 18%. Eesti sündimuskordaja on 1,31 ning viimased kaks aastat on näidanud statistika tegemise ajaloo madalaimat sündimust.
Madala sündimuse taga on mitu tegurit. Praegused sünnitajad pärinevad väikesearvulisest 1990. aastate põlvkondadest, kuid langus on märgatavam, kui ainult sünnituseast lahkuvate naiste arvu vähenemine selgitaks.
Sündimuse suurendamine ei saa olla lühiajaline projekt, vaid nõuab pikk pikaajalist pühendumust ja poliitilisi otsuseid. Eestis on sündimuse kasvuks head eeldused, kuna keskmine soovitud laste arv on tunduvalt suurem kui tegelikult saadud laste arv. Naised soovivad keskmiselt 2,59 ja mehed 2,5 last, mis on üks parimaid näitajaid Euroopas sarnanedes Põhjamaade, Läti ja Iirimaa omadega. See annab lootust, et perepoliitika abil on võimalik saavutada Eestis järelkasvu tagav sündimus.
Statistikaameti 2024. aastal koostatud rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi kohaselt elab Eestis 2085. aastal 1,18 miljonit inimest, mis tähendab rahvaarvu vähenemist umbes 145 000 inimese võrra. Kui rännet ei arvestataks, langeks rahvaarv veelgi kiiremini, umbes miljonini.
Eestis on rahvastiku järelkasvu puudujääk 10–15%, sest praegused laste põlvkonnad on oma vanematest väiksemad. Loomulik iive on negatiivne, surmade arv ületab sündide arvu. Laste saamise ajastus on nihkunud hilisemasse vanusesse, mis muudab sündimuse perioodnäitajat veelgi madalamaks. Summaarne sündimuskordaja on 1,31 last naise kohta. Esmasünnitajate keskmine vanus on võrreldes 1992. aastaga tõusnud seitse aastat ja korduvsünnitajatel viis aastat.
Kõige rohkem lapsi sündis eelmisel aastal Harjumaal, kus registreeriti 5355 elussündi. Harjumaa rahvaarv kasvab, samas kui mujal Eestis rahvaarv väheneb. Statistikaameti prognoosi kohaselt väheneb kõigi maakondade, välja arvatud Harjumaa ja Tartumaa, rahvastik aastateks 2045 15–35%. See viitab sellele, et rahvastiku koondumine suurematesse linnadesse jätkub, samas kui maapiirkonnad tühjenevad. Maapiirkondade tühjenemine vähendab omakorda Eestis sündimust, kuna maal elava rahvastiku sündimus on oluliselt kõrgem kui linnarahvastikul.
Sisserännet nähakse vahel rahva kestlikkuse tagamise ja vananemisevastase meetmena, kuid pikaajaline mõju jääb sageli tähelepanuta. Sisserände abil saab mõjutada rahvaarvu kiiresti kasvu suunas, kuid selle kaugem mõju panuse koostisele on piiratud ning Eesti kogemuse põhjal rahvastiku vananemist süvendav, kuna ka sisserändajad jäävad vanemaks, aga nende sündimus on Eesti puhul olnud põlisrahvastiku omast madalam. Praeguse rände puhul on vanuseline koosseis teine kui tavapärane. Sisse rändavad pigem keskealised ja meesterahvad. Sisserändel on oluline mõju rahvastiku etnilisele koostisele ja siit omakorda kultuurikeskkonnale.
Statistikaameti viimaste andmete põhjal on sisseränne muutunud Eesti rahvuselist koosseisu. 22% inimestest on vene rahvusest, 68% eesti rahvusest, 5% ukraina rahvusest ja 5% on muud rahvused. Kui taasiseseisvusaja vältel on eestlaste osakaal rahvastikus kasvanud, siis on see viimaste aastate suurenenud sisserände tõttu taas kahanema hakanud.
Peamised küsimused sündimuse tõstmise meetmete väljatöötamisel on, kuidas vähendada lõhet soovitud ja tegelike laste arvu vahel, kuidas tõsta lasterikaste perede osakaalu, kuidas suurendada kestvate ja õnnelike paarisuhete osakaalu, kuidas muuta elukeskkonda ja töö- ja pereelu ühildamise võimalusi peresõbralikumaks ning toetada laste kasvatamist.
Järelkasvu tagamiseks vajalikust madalama sündimuse jätkumisel jääb ka Eesti loomulik iive negatiivseks ning rahvastiku kahanemine ei peatu, mis seab ohtu eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise ning arengu. Juhul kui sündimus väheneb veelgi, siis negatiivne loomulik iive süveneb ja rahvaarv kahaneb prognoositust kiiremini. Kahaneva rahvastiku tingimustes kasvab tööjõu vajadusest tingitud sisserände surve.
Piirkondliku ebavõrdsuse püsimisel jätkub rahvastiku koondumine linnadesse. Maapiirkondade mahajäämuse süvenedes väheneb sealne elanikkond prognoositust veelgi kiiremini. Maapiirkondade tühjenemine vähendab omakorda Eesti sündimust, kuna maal elava rahvastiku sündimus on oluliselt kõrgem.
Sündimuses on ka spiraalefekt: vähene sündimus täna tähendab vähest sündimust 30 ja 60 aasta pärast. Praeguste suundumuste jätkudes väheneb rahvaarv edasi, ohustades Eesti riigi, rahvuse, keele ja kultuuri püsimist.
Head kolleegid, selle eelnõu toetamine näitab, kas eesti rahva keele, kultuuri ja riigi püsimine on tegelikult oluline või mitte. Teoreetiliselt peaks see korda minema igale Eesti kodanikule, vähemalt niikaua, kui praegune põhiseadus kehtib.“
