Eesti Ekspress on avaldanud hämmastava artikli “Saatanlik lõks. Kuidas kujunes sõnum, et Eesti on järgmine”, kus nt järgmine lõik: “Kallas polnud ainuke. „President, ministrid, diplomaadid – me käisime mööda maailma ja ütlesime, et real shit, sõda on varsti kohal,“ mäletab Riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktori Rasmus Ruuda ja lisab siis “Ega me lõpuni seda ise ka ei uskunud”.:
Vahel ma mõtlen, et tahaks aega kerida 2023. aasta jaanuari, Riigikogu valimistele eelnenud aega. Kuidas see kõik oleks läinud, kui meil oleks ajakirjandus see, mis ta olema peaks – neljas võim.
Nii nagu Marko Mihkelsoni pildiskandaal oli ajakirjanikele teada, kuid enne selle avaldamist, nii oli meedial olemas informatsioon Johanna Maria Lehtme ja Slava Ukraini kohta.
Ilmselt nii lolli ajakirjanikku, kes ise oma üllitatud lugu Prigožini ja EKRE seosest uskunud oleks, toimetustes ei tööta. Suure tõenäosusega vusserdati seegi lugu lihtsalt valmis ja kunagi kommenteeritakse sõnadega „Ega me lõpuni ise ka ei uskunud“. Aga vaja oli teha!
Nüüdses Eesti Ekspressi artiklis “Saatanlik lõks. Kuidas kujunes sõnum, et Eesti on järgmine” etendatakse nö professionaalset ajakirjandust, kus ajatelg on juppideks lahti võetud, sajalt inimeselt intervjuu võetud ja faktid paika pandud. Uuritakse, kuidas küll ometi nii läks, et inimesi sõjaga hirmutama hakati.
Kuidas?! Te kõik ise tegite seda! Ja lihtsal põhjusel – et hoida Kaja Kallast ja Reformierakonda võimul.
Ma olen ise oma lastega mitmeid ja mitmeid kordi istunud laua taga ja arutanud, nutnud, lohutanud, plaaninud, et mida teha, kui sõda puhkeb. Ajusoppides Butšas toimunu pildid jooksmas.
Viimased kolm aastat on kõlanud meie inforuumis, et kohe-kohe oleme järgmised. Alles hiljuti oli jälle suur pealkiri, et kui me üht või teist ei tee, siis valmistugem vene keelt õppima. Märkamata on jäänud, et kõik oleme küll õigesti teinud, aga Tallinnas tuleb iga päev aina enam vene keelt rääkida.
Kõrged sõjaväelased esinevad juba aastaid avaldustega, kuidas küsimus ei ole selles, kas Eestisse sõda jõuab (jõuab, jõuab!), vaid millal! Üks loopis üht, teine teist aastaarvu. Samal ajal teatas nii mõnigi poliitik, kuidas hoopiski meie surume vastase ehk Venemaa põlvili ja veelgi vägevam – ründame teda tema enda territooriumil.
Kui Martin Helme kritiseeris valitsuse otsuseid, millega anti meie relvad ära, siis tänitas meedia, kuidas EKRE ründab nii keerulises julgeolekuohus küll Kaitseväe juhatajat, küll sõjaprintsessi ja üleüldse on kõige suurem oht julgeolekule. Tunda muret, et meil pole riigi ja rahva kaitseks ühtki relva, kui põhimõtteliselt homme läheb sõjaks, vaat see on julgeolekuoht!
Nüüd pillab Õnne Pillak Ewformierakonnast, kuidas EKRE on jälle julgeolekuoht, sest korraldab Riigikogu konverentsisaalis konverentsi, kus üks esineja on USA – meie suurima liitlasriigi – terviseminister. Anna kannatust!
Selle kuvandi loomine, kuidas siin riigis on juba igaüks ohuks julgeolekule, Kremli käsilane või puhas putinist, algas juba ammu enne Ukraina sõja puhkemist, aga sai mõnusa hoo sisse just pärast seda. Enam ei olnud ju kahtlustki, et EKRE juhid saavad suuniseid Punaselt Väljakult. Eestit suudab kaitsta vaid Kaja Kallas! Tänaseks on selgemast selgem, et Martinil oli taaskord õigus, kui ta ütles, et Kaja Kallas viib Eesti sõtta.
Sõjaprintsess ehtis end kodu- ja välismaal aina suuremate Ukraina värvides prossidega, kui samal ajal vuras Eestile kindlaid käsi lubava peaministri abikaasa ettevõte Stark Logistic väsimatult Venemaa vahet. Ja ka see oli palju varem ajakirjandusele teada. Jällegi hoiti kuid informatsiooni avalikkuse eest kinni.
Praegu tekibki küsimus, et kellele nende artiklitega seda näitemängu siin edastatakse? Tahetakse enne surma õndsaks saada või?! See pilt on nii masendav, mis järjest ja järjest siin Eestis välja koorub. Masendav neile, kes Eesti elu tõsiselt võtavad.
Tuleb välja, et siin riigis on terve suur kamp kodanikke, kõrgeid poliitikuid, riigiteenistujaid ja muid ametnikke, kes käivadki mööda ilma ja Eestit ringi ning räägivad ja võimendavad juttu, mida tegelikult ise ka ei usu. Sellest lähtuvalt tekib järgminegi küsimus, kas tegemist ei ole mitte riigireeturitega. Rahva reetmises pole kahtlustki.
Eeva Helme
Vaata lisaks:https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120398695/saatanlik-loks-kuidas-kujunes-sonum-et-eesti-on-jargmine?fbclid=IwY2xjawMaEghleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFyaWFTZWJhc2tTTmNwRTZYAR7Nf7NG9WjT_ffvAyaHjqhBuq1SA40hmGJdUZTckPjeozuTo8jCFHHkwktAOw_aem_keehb6fddPzRHZA98ZsCBA