Eestlaste demograafiline olukord aina halveneb ja selle üheks lisanäitajaks on segaabielude arv – kahte kultuuriruumi jääv pere on Eesti kiiret venestumist arvestades eesti kultuurile pigem kadunud. Eriti Tallinnas, kus vene keel võimust võtab.
Alljärgnevas uudises on päris olulisi sõnumeid. Üks on see, et eesti mehed abielluvad üha enam venelannade ja ukrainlannadega ning selles võib mängus olla kiire “uusväärtuste” levik ning sellest tulenev pruutide põud.
Paljud noored eesti naised pühenduvad karjäärile ega taha lapsi – seda tehakse ka kliimavõitluse ja paljude muude “uusväärtuste” tõttu. Eestlannade seas on rohkem levinud radikaalfeminism, lastetus- ja sooideoloogia ning homoseksualism, eesti neiud kõhklevad “tänu” liberaalsetele õpetustele rohkem oma soos, toetavad aborti, abielluvad lääne poolt tulnutega ja ka lahkuvad Eestist võõrsile. Eesti meestel jääb naisevalik üha kesisemaks. Venelannadel ja ukrainlannadel on ilmselt rohkem soovi lapsi saada, rohkem naiselikkust, rohkem peretunnet.
Uudises pole infot selle kohta, kui sageli segaabieludes lahku minnakse, aga väidetavalt sünnib see rohkem siis, kui lapsed lasteaeda ja kooli lähevad – sedavõrd suured on vahed näiteks eestlaste ja venelaste kasvatuspõhimõtetes.
Kui näiteks eestlannade ja mustanahaliste abieludes võib oma mõju olla multikultipropagandal, siis eesti-vene ja eesti-ukraina abieludel on ilmselt märgatavalt praktilisemad põhjused.
Erinevate riikide kodanike suurest abiellumisarvust võib oletada, et sageli on põhjuseks ühe poole soov saada abielludes Eesti kodakondsus.
BNS vahendab: “Statistikaameti andmetest selgub, et viimase viie aasta jooksul on erinevast rahvusest abiellujate arv Eestis tõusnud.
Kui 2019. aastal moodustasid erineva rahvusega abielud 19,3 protsenti kõikidest abieludest, siis 2023. aastal tõusis nende abielude osakaal 22 protsendini.
„Kõige levinumad on abielud eestlase ja venelase vahel, neid on viimasel viiel aastal sõlmitud 2527. Teisel kohal on ukrainlaste-venelaste paarid 738 abiellumisega, seejärel ukrainlaste-eestlaste paarid 481 abiellumisega, venelaste-valgevenelaste paarid 227 abiellumisega ning eestlaste-soomlaste paarid 132 abiellumisega,“ ütles statistikaameti analüütik Henry Lass.
Lass selgitas, et eestlaste ja venelaste vahel sõlmitud abielude puhul paistab silma, et pruut on pigem vene rahvusest ja peigmees eesti rahvusest – 59 protsenti eestlane-venelane paaridest on naine venelane.
Erinevast rahvusest abiellujaid on viimase viie aasta statistikas kokku 20 protsenti ehk 6703. Seega on viimase viie aasta jooksul iga viies abielu Eestis sõlmitud erinevast rahvusest inimeste vahel.
„Võrdluseks – 2019. aastal sõlmiti kokku sama palju abielusid ehk 6701 kui on viimase viie aasta jooksul erinevast rahvusest abielusid, mida oli 6703,“ tõdes analüütik.
Ta lisas, et 2019.–2023. aastal on kõiki abielusid kokku Eestis sõlmitud 32 894.
Selgub, et 24,2 protsenti ehk 7971 viimasel viiel aastal omavahel abielu sõlminutest on erinevast kodakondsusest.
„Kõige enam abielluvad omavahel Eesti kodanik ja Vene kodanik 2226 abieluga, seejärel Eesti kodanik ja määramata kodakondsusega kodanik 1800 abieluga ning Eesti ja Ukraina kodanik 748 abieluga,“ kirjeldas Lass ja lisas, et Eesti kodanikest naised abielluvad rohkem määramata kodakondsusega meestega, keda oli 1161 paari, Eesti mehed abielluvad määramata kodakondsusega naisega, keda oli 639 paari.
Erineva kodakondsusega abielupaaride puhul on meeste keskmine vanus 38,7 ning naiste keskmine vanus 35,8 aastat. Sama kodakondsusega abielupaaride puhul on meeste keskmine vanus 36,4 ja naiste keskmine vanus 34.
2020. ja 2023. aastal jäi erinevate riikide kodanike vahel sõlmitud abielude osakaal kõigist Eesti abieludest alla 23 protsenti. 2019., 2021. ja 2022. aastal on see osakaal olnud vahemikus 24–26 protsenti.”
