Orientalist ja ühiskonnategelane Peeter Espak pakub oma sotsiaalmeediapostituses välja variandi mõistuspärasest ajalehest, kus tehakse lihtsa jutuga puust ja punaseks ette igapäevaelu lihtsad tõed, et eestlased ei tormaks oma raha Lõuna-Aafrikasse investeerima ega pappkastis Omniva pakiautomaati viima, sest “keegi” helistas pangast ja teatas, et tema kontol käib mingi kahtlane tegevus.
Eestis eksisteerib päris ehtne džunglikapitalism, kus valetamine, petmine ja varastamine on viidud kõrgtasemele, kuid aluseks sellele on täielik absurd, mida üha enam juhmistatavad inimesed, kes päevast päeva kuulevad, kuidas mehe ja naise vahel võib olla veel 99 varianti või et Maa hakkab kohe üle kuumenema, lausa kuldse tõena võtavad.
Peeter Espak kirjutab Lõuna-Aafrika juhtumi valguses: “Eesti vajab kiirelt uut Otto Wilhelm Masingut ja “Maarahva nädalalehte”, kus moraliseerivalt seletatakse kohalikule talumehele, et kuidas pikne toimib ja mil moel ennast sellise nähtuse vastu kaitsta, millised on kõige innovaatilisemad viisid künniks ja külviks ja muudeks majapidamistoimetusteks, kuidas ei tohi anda oma raha nende kätte, kelle ajast suur osa kulub isikliku sonksi hooldamise peale selle asemel, et vanarahva kombel põllul või linnas tööd teha ning üldse kõiki muid Koduplaneedi imelisi ja seniavaldamata saladusi. Ühtlasi eriti muidugi seda, et “Jumal on inimese suure armuga ülendanud ja temale mõistust ja tarkust andnud, et tema kui tühi põrmuke paljugi jõuab ja jaksab, kui oma mõistust ja armu nõnda võtab pruukida, kuidas Jumal tahab” (Maarahva nädalaleht, 19. jaanuaril 1821, kirjaviis tänapäevastatud mu poolt).
Kas ma saan tõepoolest õigesti aru, et Eesti inimesed laenasid oma raha Lõuna-Aafrika Vabariigis tegutsevasse autolaenu ettevõttesse, mis pakub krediiti madala krediidireitinguga inimestele, kellele mitte keegi teine ei anna – ja seda riigis, mis on täielikus kaoses, kust ei paista mingit väljapääsu niipeagi?
Põhimõtteliselt defineerides ja fokusseerides oma klientuuri kui “inimesed, kellel on võimatu mistahes teiselt ettevõttelt laenu saada”? Tagatiseks on aga see sama auto ise? Millega kes iganes võib kuhu iganes nelja ilmakaare poole ära sõita? Selline äri saaks olla kasumlik ainult juhul, kui intress on meeletu või tagatis täiesti kindel, mis kataks ära kaasnevad kahjud. See aga omakorda peaks kaasa tooma selle, et ka oma osamaksu ära maksta plaaniv inimene, kes pole oma autot kas puruks sõitnud või niisama minema tõmmanud, “kes on nii vaene, et ta ei saa kuskil mujalt laenu”, jääb suure tõenäosusega omakorda maksetega hätta nagunii.”
Üks kommentaator lisab: “Uut Masingut läheks hädasti vaja, aga mitte põllumeeste jaoks, keda võrreldes Masingu ajaga enam nagu polegi ja allesjäänud endaga enam-vähem hakkama saavad, vaid tutvustada Toompea ja Stenbocki maja töökale rohepöörde kollektiivile, mis on majandus, selle põhitõed ja toimimine, sest Eesti juhtimisel Krõlovi valm ei tööta.”
Kindlasti oleks Eestisse vaja mingit kaasaegset ja samas mõistuspärast ning selge jutu (mitte riikliku kantseliidiga) portaali või väljaannet, kes hakkaks rahvast ka kõige lihtsamates asjades uuesti harima, sest praegusele riigivõimule tundub rumal kodanik parim valitsemise garantii olevat. Ise nad seejuures majandusest tõesti midagi eriti ei jaga ning “startupid” ja muidu petturid saavad raha kühvliga kokku loopida.
Uued Uudised
