in

Eesti tuumajaama eeskuju läks eelarvega lõhki. Fermi Energia oma hinnangut veel ei muuda

Kanadas ehitatav väikereaktor, mille eeskujul tahab Fermi Energia Eestisse tuumajaama rajada, läheb plaanitust kallimaks ja valmib hiljem. Fermi oma 4,5 miljardi euro suurust hinnangut praegu muuta ei kavatse, kuid tunnistab, et riigilt oodatava hinnagarantii suurus sõltub tegelikest ehituskuludest.

Kanada elektritootja Ontario Power Generation (OPG) teatas 10. novembril, et Darlingtoni tuumajaama kõrvale ehitatav esimene väikereaktor ei hakka tõenäoliselt plaanitud ajal, 2030. aasta oktoobris, elektrit tootma. Ettevõtte teatel ei mahu ehitus ka 7,7 miljardi Kanada dollari suurusesse eelarvesse, mis on Euroopa Keskpanga viimase kursi järgi umbes 4,9 miljardit eurot. Uut hinda ega tähtaega pole OPG veel öelnud.

Eesti jaoks on see oluline, sest just Darlingtoni projekti on Fermi Energia nimetanud Eesti tuumajaama eeskujuks. Fermi tahab Kunda lähedale ehitada kaks samasugust 300-megavatist väikereaktorit BWRX-300, mille on välja töötanud USA GE Vernova ja Jaapani Hitachi ühisettevõte. Väikereaktorite mõte on, et neid ehitatakse seeriana ja iga järgmine tuleb odavam. Kanada reaktor on maailma esimene BWRX-300.

Veel mullu detsembris kinnitas GE Vernova juht Scott Strazik investoritele Darlingtoni projekti pilti näidates: „Oleme graafikus. Oleme eelarves.“ Pea aasta hiljem nimetas OPG hilinemise põhjusena just reaktori arendaja projekteerimistööd, mis on esimese eksemplari puhul ikka veel pooleli.

Darlingtoni 4,9 miljardi euro suurusest eelarvest oli umbes 3,9 miljardit mõeldud ainuüksi esimesele reaktorile ja ülejäänu nelja kavandatud reaktori ühisele taristule. Fermi hindab aga kogu Eesti kahe reaktoriga jaama maksumuseks 4,5 miljardit eurot.

Fermi loodab Kanada kogemusele toetuda

Küsimusele, kas Kanada teade tuli halva üllatusena, Fermi juhatuse liige Henri Ormus otsesõnu ei vastanud. Küll kinnitas ta, et Fermi suhtleb Darlingtoni projekti osalistega regulaarselt ja on arengutega kursis. Ormuse selgitusel on Kanadas selgunud, et just detailse ehitusprojekti koostamine võtab oodatust rohkem aega.

Kanada hinnas peegelduvad Ormuse sõnul esmaehituse kulud: maailmas esmakordne detailne projekteerimine, ehituslahenduste väljatöötamine ja tarneahelate loomine. Lisaks on Kanada eelarves nelja reaktori ühine taristu ja osa kuludest tuleneb sealse ehitusplatsi eripäradest. „Eesti jaama ehituse alguseks on need tööd suures osas tehtud ning saame tugineda varasemate projektide kogemustele,“ kirjutas Ormus Ärilehele.

Energiaturu ekspert Marko Allikson on Fermi numbrites kahelnud varemgi. Jaanuaris kirjutas ta ERR-i arvamusportaalis, et Fermi toonane hinnang ühe reaktori maksumusele, umbes 1,6 miljardit eurot, jääb tegelikest projektidest tunduvalt alla. „Sama reaktori hind on 4–5 miljardit eurot tegelikult käivitatud projektide andmeil,“ märkis Allikson.

Nihkunud on ka tähtajad. Kui Fermi 2023. aastal reaktoritüübi välja valis, pidas ettevõtte juht Kalev Kallemets realistlikuks, et Eesti saab tuumaelektrit 2031. aasta jõuludeks. Nüüd loodab Fermi esimese reaktori ehitust alustada 2032. aastal ja elektrit tootma hakata 2035. aasta lõpus või 2036. aasta alguses.

Hinnagarantii võib kallineda

Eesti tarbija jaoks on kõige olulisem, kes võimaliku kallinemise kinni maksab. Ärileht kirjutas juunis, et Fermi ja Ernst & Youngi arvutuste järgi vajab tuumajaam riigilt hinnagarantiid 84 eurot megavatt-tunni ehk 8,4 senti kilovatt-tunni kohta. Kui elektri turuhind jääb sellest madalamaks, maksab riik tootjale vahe juurde. Kõrgema turuhinna korral maksab tootja ülejäägi riigile tagasi.

Ormuse sõnul on 84 eurot aga praeguse kuluhinnangu põhjal arvutatud piirhind, „mille lõplik tase sõltub tegelikust ehitusmaksumusest ja finantseerimistingimustest“. See tähendab, et kui ehitus läheb kallimaks, võib ka riigilt oodatav hind kujuneda 84 eurost kõrgemaks. Kes kallinemise riski kannab, selgub Ormuse sõnul alles ehitus- ja finantseerimislepingutes.

Darlingtoni kallinemine ei tähenda Fermi hinnangul siiski automaatselt, et kallineb ka Eesti jaam. „Kõigi tööde iseloom, mahud ega ka tööjõuhinnad pole Eestis samad kui Kanadas,“ põhjendas Ormus. Kanada kogemust arvestatakse tema sõnul aga ka Eesti jaama hinnastamisel.

Poolas, kus samuti BWRX-300 reaktoreid ehitada tahetakse, kinnitas arendaja Orlen Synthos Green Energy novembri keskel, et Kanada lisakulud Poola lepingutesse ei jõua. Lõpliku investeerimisotsuse teeb Poola firma siiski alles siis, kui Kanada uus hinnang on käes.

Eesti riik pole hinnagarantii andmist veel otsustanud, seega pole selge ka see, kust raha tuleks. Näiteks taastuvenergia toetused maksavad praegu kinni elektritarbijad oma arvel oleva taastuvenergiatasuga.

Selgust on oodata 2027. aasta keskpaigas, kui Kanadas peaks valmima uus eelarve ja ajakava.