Eksamid on omandatud teadmiste kontroll. Kui õpilane on õppinud õppekava järgi, aga pole kogu ettenähtud teadmistepagasit omandanud, ei tohiks teda edasi viia, seda enam, et mida vanem klass, seda rohkem intensiivsemaks läheb õpe ja reaalainetes peab kindlasti varemõpitu vundamendiks all olemas. Eesti haridussüsteem eesotsas hävituspataljonlase Kristina Kallasega arvab teisiti.
Eesti haridussüsteem on juba põlvili. Bakalaureusekraadi omandajatel puudub sageli isegi funktsionaalne lugemisoskus, tudengite tase langeb ja alus pannakse sellele põhi- ja keskkoolis, kust lapsed lihtsalt läbi lastakse.
Idee on pealtnäha ilus, “ei tohi jätta noori haridusteelt kõrvale ainult ühe eksami ebaõnnestumise või kehva hinde pärast” – aga kui tekib lünk teadmistes, siis see takistab ka uute teadmiste omandamist. Nii luuakse noored, kes saavad hinnaalandust teadmistes ja sealt edasi muutuvad nad kõlbmatuks mistahes akadeemilise hariduse ja elukutse omandamisel. Riik hakkab lolle tootma.
Eksamite ärajätmisega võetakse noortelt ka motivatsioon midagi õigesti ja korralikult teha ning enda eest vastutada. Tuleviku Eesti ülikoolid hakkavadki vaid Palestiina revolutsiooni sõdalasi tootma.
Kristina “Pastlad ja kannel” Kallas on haridusministrina globalismi Trooja mära, kes hävitab Eesti toimiva haridussüsteemi – selleks ta sinna pandigi.
BNS – Haridus- ja teadusministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega muudetakse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikku õppekava.
Muudatuste eesmärk on, et alates 2026. aastast saaks iga noor pärast põhikooli jätkata haridusteed gümnaasiumis või kutseõppes sõltumata põhikooli lõpueksamite tulemustest.
Minister Kristina Kallas rõhutas muudatuste olulisust: “Iga noor peab saama võimaluse liikuda edasi järgmisele haridustasemele. Me ei tohi jätta noori haridusteelt kõrvale ainult ühe eksami ebaõnnestumise või kehva hinde pärast. Oluline on, et koolid pakuvad neile lisatuge ja aitavad vajalikke teadmisi järele omandada. Nii tagame, et haridussüsteem ei tõrju, vaid toetab igat õpilast.”
Eelnõuga kaotatakse põhikooli järeleksamite sooritamise kohustus. Õpilane, kes ei ole lõpueksamitel saavutanud 50 protsendi lävendit või kellel on kuni kahes aines nõrk või puudulik aastahinne, saab edaspidi siiski põhikooli lõpetada. Selliste õpilaste jaoks on ette nähtud täiendav õppetugi ettevalmistava õppe raames või järgmises kooliastmes.
