Eesti riik tahab oma pooltühjad vanglad täita poliitvangidega – sest just nüüd on Suurbritannias käimas laiaulatuslik repressioonidelaine nende vastu, kes osalesid pärast kolme väikese tüdruku tapmist aafriklase poolt puhkenud rahutustes. Samas on Tartu vanglas tegu korrahoidmisega.
Kui Eesti võtab vastu kriminaale, on ka see osalemine poliitilistes repressioonides, sest nii antakse Briti valitsusele rohkem võimalusi poliitiliseks arveteklaarimiseks. Kuigi rahutuste ajal esines põhjendamatut märatsemist, ei saa ka selle alusel süüdimõistetuid pidada kriminaalideks, sest raevu põhjus on poliitiline, seda enam, et Briti leiboristlik valitsus seostab karistusi migratsioonivastasusega.
Briti justiitsminister käib nüüd Ida-Euroopas vanglaid otsimas, sest riik on suutnud omad vanglad kiiresti täita: seal on väga tavalised pussitamised, nagu Notting Hilli festivalil või Southportis.
BNS vahendab: „Ühendkuningriigi justiitsminister Shabana Mahmood kinnitas kohtumisel justiits- ja digiminister Liisa Pakostaga, et Tartu vanglat külastanud Briti ametnikud hindavad väga kõrgelt nii vangla turvalisust kui ka tööd kuritegude ennetamisel.
Mahmood toonitas neljapäeva õhtul Vilniuses toimunud kohtumisel jätkuvat võimalikku huvi rentida Tartu vanglat Ühendkuningriikide vanglakohtade puuduse leevendamiseks.
Suurbritannial on praegu puudu 16 000 vanglakohta. Uute vanglate planeerimine võtab väga kaua aega.“
Tartu vanglast niipalju: Tartu vanglas läks eluaegne vang valvurile kallale. “Nüüd nõutakse, et vangid sekkuksid ja aitaksid valvureid!” (7. juuli 2024)
Tartu vanglas lõppes õhtupoolik vangivalvuri jaoks rusikalöögiga näkku: kuulsin äkitselt matse ja… (24. mai 2024)
Sotsiaalmeedias juhitakse tähelepanu ka sellele, et Suurbritannia rahutusi on käsitlenud väidetavalt Kaitseliidu vabatahtlike ühendus Propastop. Kaitseliidu liikmed võiks analüüsida ainult Venemaa kui Eesti põhivaenlase propagandat – kui nad hakkavad käsitlema lääneriikides toimuvat „paremäärmusluse“ kontekstis, siis segatakse vabatahtlik kodumaakaitsjate Läänes toimuvasse võitlusesse konservatiivse ning vasakpoolse-liberaalse maailmavaate vahel. Eesti rahvusmeelsed jõud, kes on kõige kindlamad oma maa kaitsjad, lahterdaksid nende järgi kohe „paremäärmuslasteks“, mis läänemaailmas tähendab võitlust massimigratsiooni vastu ja rahvusriikide eest.
Eesti peaks hoiduma välisriikide sisepoliitilisi kataklüsme endasse imemast.
Uued Uudised
