Ühiskonnateadlane Peeter Espak analüüsib oma sotsiaalmeediapostituses ohtusid, mida võib kaasa tuua Eesti justiitsministri Liisa Pakosta valmisolek avada siinsed vanglad välisvangidele, et need uksed siis taas sulgeda.
“Ulme kasvab iga päevaga vaks-vaksa haaval kõrgemaks, kui Tartu putukuväiladel malts ja nõgesed.
Huvitav, kuidas oleks, kui tooks Eestisse vangi Maltal abordi tegemise eest 18 kuud kuni kolm aastat vangi mõistetud naisi? Meie EL liitlane ju!
Või hoopiski briti kummaliste vihakõneseaduste järgi potentsiaalselt vangi mõistetavaid rahureligiooni solvajaid või ülesköetud olekus ebameeldivaid sotsiaalmeediapostitusi teinud isikuid ja vanainimesi?
Segamegi ennast hetkel juba kuid ja kuid kestvatesse pro-Palestiina, Antifa ja paremäärmuslaste jõukude ühemõtteliselt poliitilisse siserahutuste lainesse (kus osaleb meelt avaldamas aga eri pooltel ka väga palju vägivallatuid demonstrante üleriigilise suure meeleavaldamise käigus, mis kestnud juba päris pikalt) ning võtame ka enda peale nii kohapeal kui rahvusvaheliselt tekkivad isikuvabaduste kaitsjate meeleavaldused “poliitvangide” vabastamiseks?
Osaleme ühe riigi sisemises poliitilises võitluses partnerina? Kelle poolel – Palestiina lippudega peksjate või paremäärmuslaste jõukude või hoopis Antifa märatsejate vangistamisteenuse pakkujana? See oli muidugi ainult luuleline küsimus läbi pisikese huumori, sest vangi vast jõuaks imelikel asjaoludel ainult väljavalitud kontingent märatsejaid? Aga NATO liitlane ju!
Ja üleüldse – võtaks ehk ka NATO liitlaselt Türgilt veidi güleniste enda vanglatesse; või hoopis valitsusvastaseid ajakirjanikke? Kurdi vabadusvõitlejaid veidi ka.
Segada Eesti riigiteenistujad lugematul hulgal võimalikesse teiste suveräänsete riikide poliitilistesse kriisidesse, mis ei tohiks paljudel juhtudel isegi ehk kaudselt olla meie riigi asi – võttes enda hallata inimesi, keda meie riigi seadused või ka moraalne foon peaks mingites oludes hoopiski poliitvangideks või sõnavabaduse eest seisjateks – see on seevaldlus.
Või hakkame valima – et ainult taskuvargaid, apoliitilisi ning mittereligiooseid vägistajaid, ateistidest parteituid kannibale ja muid sääraseid kuriteoliikide kaupa, välistades huvide konflikti meie kohalike arusaamadega õiglusest ja eetikast?
Me peaks olema suveräänne riik, mitte kuues B klass riiki mängimas.
PS briti vangide puhul muidugi peaks meie vanglateenistus palkama ka rohkelt regionaalsete aktsentide tõlke, et kui Brian või Bobby miskit kommunikeerida tahab, et siis ikka valvurid, arstid, psühholoogid ja muidugi ka olgu anglikaani, katoliku või mingi islami haru vaimulikud-vanglakaplanid (kellele peab olema juurdepääs tagatud) ka miskit aru saavad. Kui see on kõik tagatud – tõlgid, vaimulikud, usuliselt ja veendumuslikult sobiv toit – siis hakkame edasi mõtlema ka sellele, mis saab ennast sooliselt naisena määratlevatest meesvangidest ja nii lõputult edasi.”
