Tõde on, et kõik pealinna võimuparteid on panustanud sellesse, et Tallinn muutuks ajas üha vähem ausalt ja eestimeelselt juhitud linnaks. Ei Keskerakond, kombinatsioonid Keskerakonnaga ega nn “väärtuspõhised” liidud Keskerakonna vastu ei ole tallinlaste elukvaliteeti tõstnud. Õigupoolest ei ole nende erinevate kombinatsioonide poliitikates ka mingeid tajutavaid erisusi märgata olnud, kirjutab EKRE Tallinna poliitik Aat Purje.
Sügiseste kohalike valimiste kampaania on hoogsalt käima läinud ning lehepealkirjades võimutsev Reformierakonna diil Keskerakonnaga on andnud senistele pealinna koalitsioonipartneritele hulganisti ainest, et nüüd valimispäevani kedrata linti, kuidas andes oma hääle Reformierakonnale, toetad Keskerakonna võimuletulekut. Selle jutuga käivad kaasas viited tuvastamatule „väärtusruumile”, mida Isamaa, sotsid ja Eesti 200 justkui esindavat, samal ajal kui Reformierakond olevat kõik oma põhimõtted hüljanud.
Seda narratiivi püütakse serveerida, nagu oleks korruptsioon, läbipaistvuse puudumine ja venemeelsus võimalik ainult Keskerakonnaga. Viimased aasta aega linnajuhtimist on aga näidanud kõike muud – et Tallinnat jalge alla tallav röövlijõuk võib koosneda ka palju laiemast koosseisust poliitikutest kui ainult keskerakondlastest ning tegelikult vahet ei ole kui valgeks jõuks sa ennast võõbata üritad, ei ole pumba juures istuvatel parteilastel tegelikkuses mingeid põhimõtteid, mida kestva võimuväljavaate hoidmiseks reeta poleks võimalik.
Sellist võimuvõitlust ei näe me tegelikult tihti, sest ennast “sanitaarkoridori” joonistanud erakonnad ei pea senikaua kaklema, kui väljavaated võimu hoida on ajas püsivad. Õnneks on aga poliitika dünaamiline ning ka reitinguid ei hellita asjaomakseid, mistõttu on mindud tülli.
Kõige ühesemalt ilmneb siin loomulikult Reformierakonna kahepalgelisus. Alles hiljuti pealinnas Keskerakonna põhivastasena ennast positsioneerinud erakond, kes nõudis Kõlvarti pead, esitleb nüüd ühist võimuliitu nendega paratamatusena. Veelgi enam – nad ise sünnitasid olukorra, kus Keskerakonna tagasi võimu juurde toomine tehti võimalikuks. Poliitiline pragmaatilisus on Reformierakonna tunnusmärk ning sedasorti poliittehnoloogia on juba kord neile omane. Jah, need käigud on valijat alandavad, kuid kui eesmärk on võim, siis on mis tahes vahend õigustatud.
Tõde on, et kõik pealinna võimuparteid on panustanud sellesse, et Tallinn muutuks ajas üha vähem ausalt ja eestimeelselt juhitud linnaks. Ei Keskerakond, kombinatsioonid Keskerakonnaga ega nn “väärtuspõhised” liidud Keskerakonna vastu ei ole tallinlaste elukvaliteeti tõstnud. Õigupoolest ei ole nende erinevate kombinatsioonide poliitikates ka mingeid tajutavaid erisusi märgata olnud.
Kunagi Keskerakonna poolt algatatud rattastrateegiad ja muud ideoloogilised moehaigused on ajas ainult paisunud, sõltumata sellest, kes parasjagu võimul on. Nüüd on mängu sisenenud veel fanaatilisemad ja ideoloogilisemad karakterid, kes ei näi oma agenda kõrvalt tunnetavat mingisugust praktilist vastutust tallinlaste ees.
Kui meenutada senise linnavalitsuse uhkeid deklaratsioone väärtuspõhisest juhtimisest, tasub korraks peatuda ja küsida, kui väärtuspõhine nende tegevus tegelikult olnud on. Linnapea ametisse nimetamine vajas kolme katset ja lõppes hääletusega, kus fraktsioonidel kästi sedeleid märgistada. Linnaametite nõukogud täideti poliitikute ja nende lähikondsetega, hoolimata varasematest suurtest lubadustest hävitada Keskerakonna poliitiline toiduahel. Või tasuks meenutada seda, kuidas seni palju kriitikat saanud linnameedias asendati seniste poliitikute näod lihtsalt nägudega uutest võimuparteidest, ilma et see ühelegi osapoolele mingisugusegi probleemina paistaks.
Ent kõik need silmakirjalikud valikud kahvatuvad meie kõige olulisema väärtuse ees – tagada, et Eesti Vabariigi pealinn oleks eestikeelne ja eestimeelne. Põlise tallinlasena on just seda reetmist kõige raskem andestada. Ükski osapooltest pole tahtnudki tegeleda eesti keele kui riigikeele tagamisega avalikus ruumis ja teeninduses. Niisamuti venestab linnavalitsus pealinna sihikindlalt, dubleerides oma kommunikatsiooni vene keelde. See ilmneb nii linna ametlikes infokanalites kui ka sotsiaalmeedias, kus linnavalitsuse liikmed haldavad paralleelselt venekeelseid Facebooki poliitikulehti, kinnistades sellega praktikas kakskeelsust.
Aknad muutuseks avanevad harva, ent sügiseste kohalike valimistega avaneb võimalus anda hinnang senistele valikutele ja suundumustele Tallinna juhtimises. Poliitiline hügieen Tallinnas ei parane, kui ringiratast roteeruvad samad erakonnad ja näod.
Eestlased väärivad pealinna ja tallinlased kodulinna, mida juhitakse ausalt ja eestimeelselt. Me väärime oluliselt paremat!
Aat Purje
Pirita linnaosakogu liige
EKRE Ida-Tallinna ringkonna esimees
Allikas: Õhtuleht
