in

Brexit läks Suurbritanniale kalliks maksma. Nüüd otsitakse taas Euroopa Liiduga lähedust  (27)

Kümme aastat pärast Euroopa Liidust lahkumise otsust otsib Suurbritannia taas võimalusi ühendusega tihedamaks koostööks. Reedel sõlmitud kokkulepe peaks tooma majandusele miljardite naelade eest kasu, kuid kõik erimeelsused pole veel lahendatud.

Suurbritannia ja Euroopa Liit leppisid reedel, 20. novembril Brüsselis toimunud tippkohtumisel kokku mitmes muudatuses, mis peaksid lihtsustama kaubandust ja inimeste liikumist. Kokkulepped puudutavad toidukaupade piirikontrolli, heitkogustega kauplemist ja noorte võimalusi teises riigis töötada või õppida, kirjutab Reuters.

Briti peaminister Andy Burnham nimetas kohtumist edukaks. „Arvan, et võime kõik kindlalt öelda, et see on hea päev Suurbritanniale ja hea päev Euroopale,“ ütles ta pressikonverentsil. „Saavutatud kokkulepe on kasulik mõlemale poolele.“

Nädala alguses tunnistas Burnham, et Suurbritannia on Brexitiga rohkem kaotanud kui võitnud. Tema hinnangul tuleks tulevikus kaaluda kõiki võimalusi Euroopa Liiduga suhete arendamiseks, sealhulgas ühendusega taasliitumist.

Brexit muutis kaubanduse keerulisemaks

Üks olulisemaid muudatusi puudutab toidukaupade eksporti. Pärast Brexitit on Suurbritannia põllumajandustoodete eksport Euroopa Liitu vähenenud kolmandiku võrra. Financial Timesi andmetel on selle üks põhjuseid suurenenud bürokraatia.

Praegu peavad ettevõtted paljude loomsete ja taimsete toodete üle piiri viimiseks hankima sertifikaate ning läbima kontrolle. Uue kokkuleppe järgi kaovad need nõuded valdava osa asjaomaste kaupade puhul 2028. aasta märtsist.

See peaks lihtsustama näiteks vorstide, mereandide ja seemnekartuli eksporti. The Independenti andmetel maksavad ettevõtted praegu erinevate sertifikaatide eest 25–200 naela ning kontrollitasud on vähemalt 127,60 naela kaubakoorma kohta

Briti valitsuse hinnangul võiks toidu- ja põllumajandustoodete kaubanduse lihtsustamine anda majandusele aastas kuni 5,1 miljardit naela lisakasu. Muudatustel on siiski oma hind. Suurbritannia peab hakkama järgima Euroopa Liidu toiduohutus- ja taimetervisenõudeid. Briti eksperdid saavad osaleda teatud reeglite rakendamisega seotud aruteludel vaatlejatena, kuid neil ei ole hääleõigust.

Majanduslik kasu võib ulatuda miljarditesse

Teine oluline kokkulepe puudutab heitkogustega kauplemist. Brexitiga eraldusid Suurbritannia ja Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemid ning süsiniku hinnad hakkasid erinevalt liikuma.

Nüüd soovivad pooled süsteemid 2028. aastast taas ühendada. See vabastaks mõlema poole ettevõtted vastastikustest süsinikuga seotud piirimaksudest, mis mõjutavad näiteks terasetööstust.

Briti valitsuse ametnike hinnangul võiks muudatus anda majandusele aastas 3,8 miljardit naela lisakasu.

Kõik ettevõtted ei pea seda siiski ühtviisi kasulikuks. Financial Timesi andmetel hoiatas keemiakontsern Ineos, et süsteemide ühendamine võib Briti ettevõtete kulusid esialgu hoopis suurendada. Suurbritannia süsinikuheite lubade hind on praegu ligikaudu kümme eurot madalam kui Euroopa Liidus.

Seega võib kokkulepe vähendada ekspordiga seotud kulusid, kuid suurendada vähemalt esialgu mõne tööstusettevõtte heitmekulusid.

Noortele avanevad uued võimalused

Lisaks majanduskokkulepetele otsustasid pooled luua noorte liikuvusprogrammi, mis võimaldaks 18-31-aastastel inimestel elada, töötada, õppida või reisida teisel pool kuni kolm aastat.

Programmis saaks aastas osaleda kuni 100 000 noort. Reutersi andmetel soovis Suurbritannia esialgu piirata osalejate arvu 50 000 inimesega, kuid nõustus lõpuks suurema arvuga.

Programmi õiguslik raamistik peaks rakenduma hiljemalt 2028. aastal ning esimesed noored saaksid seda kasutada hiljemalt 2030. aasta jaanuaris. Financial Timesi andmetel ei osale programmis Taani. Ülejäänud riikide puhul võivad töötamise tingimused erineda, sest neid puudutavad otsused sõltuvad liikmesriikidest.

Üks vaidlus jäi lahendamata

Kuigi Brüsselis saavutati mitu kokkulepet, jäi lahtiseks Euroopa Liidu üliõpilaste õppemaks Briti ülikoolides.

Euroopa Liit soovib, et ühenduse liikmesriikidest pärit tudengid saaksid Suurbritannias õppida kohalike üliõpilastega samadel hinnatingimustel. Praegu peavad nad tihti maksma rahvusvahelistele tudengitele kehtivat õppemaksu, mis võib olla kohalikust tasust kolm korda kõrgem.

Briti bakalaureuseõppe kohalik aastane õppemaks on 9790 naela. Suurbritannia soovib Euroopa Liidu tudengitele pakkuda küll senisest madalamat tasu, kuid mitte tingimata kohalikega võrdset õppemaksu.

Briti ülikoole ühendava Russell Groupi hinnangul läheks Euroopa Liidu tudengitele kohaliku õppemaksu kehtestamine ülikoolidele maksma umbes 570 miljonit naela aastas. Kui muudatus puudutaks ainult bakalaureuseõpet, oleks mõju ligikaudu 370 miljonit naela.

Pooled leppisid kokku, et püüavad õppemaksu küsimuses lahenduseni jõuda kuue kuu jooksul. Selle vaidluse lahendamine on oluline ka laiemate kokkulepete elluviimiseks.

Kas Suurbritannia võiks Euroopa Liitu naasta?

Reedene kohtumine ei tähenda Suurbritannia naasmist Euroopa Liitu, kuid näitab, et senistest suhetest soovitakse edasi liikuda.

Reutersi andmetel on Burnham öelnud, et umbes aasta pärast võiks Euroopa Liiduga mitteametlikult arutada järgmisi koostöövõimalusi. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tervitas seda mõtet ning Euroopa Ülemkogu president António Costa kinnitas, et ühendus on valmis võimalikult tihedateks suheteks.

Koostöö tihendamise taustal on ka muutunud rahvusvaheline olukord. Reuters toob esile Venemaa täiemahulise sõja Ukrainas, USA tollipoliitika, Hiina mõju kriitiliste maavarade tarneahelatele ning sõja Iraanis.

Lisaks kaubandusele leppisid pooled kokku julgeoleku- ja kaitsekoostöö tugevdamises, sealhulgas Ukraina toetamises ning sõjalise liikuvuse parandamises. Burnhami sõnul on reedene kokkulepe tõenäoliselt suurim samm, mille praegune Briti parlament enne järgmisi üldvalimisi teha jõuab. Valimised peavad toimuma hiljemalt 2029. aasta keskpaigaks.