Nii nagu Eestis, avaldas teise samba pensioniraha Leedu majandusele mõju vaid mõne kuu jooksul ning suurem osa rahast jõudis esmalt pangakontodele, ütleb Citadele panga tegevjuht Rūta Ežerskienė. Samas suutis Leedu vältida mõnda Eesti viga.
Kui Eesti maksis suurema osa pensionirahast välja 2021. aasta septembris, siis Leedus on olnud kaks suuremat väljamaksete lainet: üks selle aasta aprillis, teine juulis. Leedus toimuvad väljamaksed korra kvartalis. Samuti saavad leedukad erinevalt eestlastest välja võtta vaid veerandi kogutud pensionisäästudest. Seega jõudis Leedus pensioniraha majandusse sujuvamalt, mitte järsu lainena nagu Eestis.
Mõlemas riigis liikus pensionisambast vabanenud raha esmalt pankadesse. Kodumajapidamiste hoiused kasvasid ühe kuuga ligikaudu 8%. Võrdluseks, tavaliselt on see kasv vaid 0,2%. Leedus tõusid hoiused aprillis 28,4 miljardilt 30,6 miljardi euroni. Eesti Panga andmetel oli Eestis aasta hiljem pool rahast endiselt hoiustel, kuni 30% kasutati tarbimislaenude tagasimaksmiseks ja umbes 15% suunati tarbimisse. Leedu Panga hinnangul oli juuni lõpuks 44% väljavõetud pensionirahast pangakontodel, 27% oli võetud välja sularahana, 7% kasutatud laenude tagasimaksmiseks ja vaid 6% investeeritud.
Positiivne on see, et enamik inimesi ei tormanud raha kohe kulutama – see näitab, et paljud suhtuvad oma säästudesse vastutustundlikult. Samas ei leidnud suur osa rahast endale uut pikaajalist rakendust ning kaotab pangakontol inflatsiooni tõttu aeglaselt väärtust.
Leedus jäi tarbimistuhin tagasihoidlikuks
Kui Eestis kasvas pensioniraha mõjul jaemüük aastaga 17% ning septembrist detsembrini keskmiselt 13,9%, siis Leedu lähenemine tõi tunduvalt mõõdukama kasvu. Aprillist juulini, mil toimusid väljamaksed, kasvas jaemüük keskmiselt 6,7%, võrreldes 4,9%-ga varasematel kuudel. Augusti kiirhinnang (+4,2%) aga näitab, et mõju hakkab raugema.
Eesti ja Leedu lõikes erines ka see, millele raha kulutati. Eestis jõudis pensioniraha peaaegu igasse poodi: 15 jaekaubanduse valdkonnast 10 kasvasid tavapärasest kiiremini, sealhulgas ka näiteks rõivad ja kütus. Leedu elanikud eelistasid aga osta kallemaid asju: autode müük kasvas seal 36,5% ning kodumasinate, mööbli ja ehitusmaterjalide müük 16,5%, kuid toidu müük vaid 2,6%. Leedukate majanduse seis ja majanduslik kindlustunne on juba mõnda aega Eesti näitajatest paremad olnud, mis võib olla ka põhjus, miks Leedu elanikud suunasid vähem raha igapäevakulude katmiseks.
Pensioniraha ei toonud kummaski riigis kaasa uut kinnisvarabuumi. Eestis asendas pensioniraha laenamist – uusi tarbimislaene võeti 2021. aasta viimasel neljal kuul 10,6% vähem kui aasta varem. Samas näitab kodulaenustatistika, et osa pensionirahast suunati kodulaenu sissemakseteks juba niigi suhteliselt kuumal turul. Uute eluasemelaenude kasv kiirenes sellel perioodil 29,4%-lt 38,8%-le. Leedu laenuturg on küll rekordtasemel, kuid kasv aeglustub: uute eluasemelaenude kasv langes 40,3%-lt 25,1%-le.
5. märtsil 2026 lükkas Läti Seim tagasi ettepaneku lubada raha ennetähtaegset väljavõtmist ning mais algatati allkirjade kogumine. Kui Läti peaks Leedu ja Eestiga sama teed minema, siis tasub neil naaberriikide kogemustest õppida. Leedu suutis ettevaatlikuma lähenemise ja väljamaksete summa suurema piiramisega leevendada tarbimisšokki. See on kindlasti oluline juhtpunkt Lätile.
Kõigi kolme riigi kontekstis tuleb aga rääkida ka pensionisäästude jätkusuutlikkusest: osa eestlaste ja leedukate rahast, mille eest vanaduses katta eluaseme-, ravi- ja muid kulusid, läks hoopis luksuskaupadele, laenude tagasi maksmisele või igapäevakulude katmiseks. Märgatav osa rahast seisab kontodel, kus inflatsioon nende väärtust kahandab. See tähendab tulevikus suuremat survet nii pensionäride rahakottidele kui ka riigile. Seetõttu on oluline keskenduda kõigis riikides läbimõeldult ka inimeste finantskirjaoskuse ja rahateadlikkuse parandamisele.
