Eesti Energia valmistub ulatuslikuks koondamiseks, mis puudutab ligikaudu 10% kontserni ametikohtadest. Ettevõtte üheksa kuu puhaskasum kasvas aastaga 36%.
Eesti Energia alustab 5. novembril töötajate ja nende usaldusisikutega kollektiivse koondamise eelkonsultatsioone. Esialgse kava järgi on Enefit Industrys, Enefit Poweris ja Eesti Energia AS-is plaanis vähendada kokku 390 ametikohta. Lisaks vähendavad ametikohti Enefit OÜ ja Elektrilevi.
Kokku puudutab koondamiskava ligikaudu kümnendikku kontserni ametikohtadest. Lõplikud arvud selguvad pärast töötajate esindajatega peetavaid konsultatsioone.
Muudatused puudutavad eelkõige tootmise tugivaldkondade mittekriitilisi ametikohti ning kontserni kesksetes üksustes põhitegevust toetavaid ametikohti. Õlitööstuse ja elektrijaamade operaatoreid kavandatavad ümberkorraldused ei puuduta.
Eesti Energia juhatuse esimehe Andrus Durejko sõnul on muudatused vajalikud, et viia ettevõtte kulud vastavusse teenimisvõimega.
„Tänavu tehtud muudatuste mõju kajastub meie tugevates finantstulemustes, kuid sellest ei piisa tulevikuks. Energiaturu ebakindlus nõuab läbimõeldud juhtimist ka siis, kui tulemused on head ja kriisi ei paista. Peame arvestama tulevaste aastate turuvajadustega ja viima kulud vastavusse ettevõtte teenimisvõimega,“ ütles Durejko.
Tema sõnul ei mõjuta kavandatavad muudatused teenuste kvaliteeti, elektri varustuskindlust ega tootmise järjepidevust.
„Mõistame muudatustega kaasnevat negatiivset mõju nii töötajatele kui ka regioonile ning anname endast parima, et inimesi igakülgselt toetada. Püüame tööd ümber korraldada, selgitame meetmeid ja hüvitisi ning korraldame karjäärituge ja nõustamist,“ lisas Durejko.
Puhaskasum kasvas 36%
Koondamiskavast teatati koos Eesti Energia üheksa kuu majandustulemustega. Kontserni müügitulu kasvas aastaga 12%, ulatudes 1,33 miljardi euroni. Kulumieelne ärikasum (EBITDA) suurenes 7%, 235 miljoni euroni, ning puhaskasum 36%, 42 miljoni euroni.
Kolmanda kvartali müügitulu kasvas aastaga 38%, ulatudes 389 miljoni euroni. Kulumieelne ärikasum oli 60 miljonit eurot ning puhaskasum ligi kaks miljonit eurot.
Eesti Energia finantsjuhi Marlen Tamme sõnul on üheksa kuu tulemustesse panustanud organisatsioonis ja äriliinides tehtud muudatused.
„Meie ülesanne on tagada, et need muudatused kannaksid vilja ka pikemas vaates ja suudaksime häid tulemusi saavutada ka muutlikes turuoludes. Selleks peame olemasolevaid varasid veelgi paremini kasutama, kulusid teadlikult juhtima ja iga investeeringu puhul hindama, millist väärtust see loob nii ettevõttele kui ka klientidele,“ ütles Tamm.
Kontsern investeeris kolmandas kvartalis 78 miljonit eurot, millest 31 miljonit suunati võrguteenustesse ja 24 miljonit juhitavatesse elektritootmisvõimsustesse.
Taastuvelektri tootmine suurenes
Kolmandas kvartalis tootis Eesti Energia 480 gigavatt-tundi (GWh) taastuvelektrit, mida oli 30% rohkem kui aasta varem. Taastuvatest allikatest pärines 71% kontserni elektritoodangust. Tuuleparkide toodang kasvas 27%, ulatudes 392 GWh-ni.
Leedus avati Kelmė I ja Kelmė II tuulepark koguvõimsusega 167 megavatti (MW). Parkide prognoositav aastane elektritoodang on ligikaudu 530 GWh.
Poolas avati Enefiti sealne seni suurim, 45 MW võimsusega Strzałkowo päikesepark. Selle lisandumisega kasvas ettevõtte taastuvenergia tootmisvõimsus Poolas 78 MW-ni.
Enefit tõi turule ka Enefit Charge’i rakenduse, millega saab hallata elektriauto laadimist kodus, töökohal ja avalikes laadimispunktides.
Narva rajatakse uus gaasielektrijaam
Narvas Balti elektrijaama territooriumil alustati 100 MW võimsusega gaasielektrijaama ehitust. Jaam aitab katta elektrisüsteemi sagedusreservide vajadust ja toetada varustuskindlust.
Jaam peaks valmima 2028. aastal ning hankelepingu maksumus on ligikaudu 100 miljonit eurot. Lisaks elektritootmisele saab jaam tarnida Narva soojusvõrku kuni 85 MW soojust.
Eesti Energia vedelkütuste tootmismaht oli kolmandas kvartalis 133 000 tonni, mida on 91 000 tonni rohkem kui aasta varem. Tootmismahu kasvu toetas Enefit 140 tehase stabiilsem töö ning Enefit 280-2 tehase tootmise käivitumine ja kavandatud tootmisvõimsuse saavutamine.
Enefit Power alustab Narva kütmist põlevkiviõliga. Erandi taotlemisel ja rakendamisel arvestati talveperioodil kasvavat gaasi hinda ning Narva elanike maksevõimet.
Elektrivõrku investeeriti 90 miljonit eurot
Elektrilevi ja kliimaministeeriumi koostöös ellu viidud toetusprojekt lisas jaotusvõrku 363 MW tootmisvõimsust, ületades algset eesmärki enam kui kahekordselt.
Projekti koguinvesteering oli 90 miljonit eurot ning selle käigus rajati ja uuendati 1545 kilomeetrit elektrivõrku. Mõjuhinnangu järgi aitavad investeeringud ära hoida ligi 530 riket aastas.
Kolmandas kvartalis avati Saaremaal ka rekonstrueeritud Kihelkonna–Läätsa kõrgepingeliin, mis parandab piirkonna elektrivõrgu töökindlust ja loob aluse tulevasele 110-kilovoldisele võrgule.
