Citadele panga tellitud küsitluse järgi peab 82% Eesti inimestest keskklassi esindajale vajalikuks vähemalt 2000-eurost või sellest märkimisväärselt kõrgemat igakuist netosissetulekut. Lausa 21% seab piiri 3000 euro või sellest kõrgema sissetuleku juurde.
Küsitluses paluti inimestel hinnata, milline peab nende arvates olema igakuine netosissetulek, et inimest saaks end pidada Eesti keskklassi esindajaks.
Kõige sagedamini nimetati vahemikku 2000–2500 eurot, mille valis 35% vastanutest. 26% hinnangul peaks keskklassi esindaja netosissetulek olema 2500–3000 eurot ning 21% vastas, et see peaks olema vähemalt 3000 eurot kuus. Alla 2000-eurost netosissetulekut peab keskklassi jaoks piisavaks 18% küsitlusele vastanutest.
„Inimesed ei mõtle keskklassist rääkides ainult palganumbrile. Keskklass tähendab nende jaoks tõenäoliselt ka seda, et pärast eluasemekulu, toidu, transpordi, laenumaksete ja muude püsikulude tasumist jääb alles piisavalt raha, et säästa, katta ootamatuid kulusid ja teha aeg-ajalt suuremaid väljaminekuid. Kui 82% vastanutest seab keskklassi piiri vähemalt 2000 euro netosissetuleku juurde, peegeldab see väga selgelt viimaste aastate hinnatõusu ja muutunud tunnetust,“ ütles Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane.
Tajutud piir on palgastatistikast kõrgemal
Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk 2026. aasta teises kvartalis 2243 eurot ning mediaanpalk 1840 eurot. Rebase sõnul on oluline tähele panna, et Citadele küsitluses küsiti inimeste hinnangut netosissetuleku kohta, samal ajal kui palgastatistika räägib brutopalgast.
„See teeb tulemuse veel kõnekamaks. Kui inimesed peavad keskklassi piiriks valdavalt vähemalt 2000 euro suurust netosissetulekut, siis on tunnetuslik keskklassi latt kõrgemal kui keskmise brutopalga tegelik tase,“ märkis Rebane.
Balti riikide võrdluses seavad Eesti inimesed keskklassi sissetuleku piiri kõrgemale kui Läti ja Leedu vastajad. Eestis peab vähemalt 2000-eurost netosissetulekut keskklassi jaoks vajalikuks 82% vastanutest, Leedus 70% ja Lätis 57%.
Rebase sõnul on Eesti kõrgem hinnang ilmselt seotud nii elukalliduse tajumise, sissetulekuootuste kui ka viimaste aastate majanduskeskkonnaga. „Eesti inimesed on väga selgelt tundnud, kuidas hinnatõus, intressimäärad ja eluasemekulud pere eelarvet mõjutavad. Seetõttu võib keskklassi piir tunduda kõrgem,“ ütles Rebane.
Keskklassi tunnetus sõltub ka rahapuhvrist
Rebase sõnul tasub keskklassi üle arutades vaadata sissetuleku kõrval ka säästude olemasolu ja kohustuste suurust. Kõrgem palk ei pruugi anda kindlustunnet, kui pere püsikulud on väga suured või rahalist puhvrit ei ole.
„Keskklassi tunne tekib siis, kui inimene ei ela ainult järgmise palgapäevani. Piisav säästupuhver, kontrollitavad laenu- ja liisingu maksed ja võimalus teha tulevikuplaane annavad sageli rohkem kindlust kui palganumber üksi. Seetõttu on oluline, et sissetuleku kasvuga koos kasvaks ka harjumus raha kõrvale panna,“ ütles Rebane ja lisas, et keskklassi kuulumine ei pea tähendama luksust.
„Pigem tähendab see, et inimesel on oma rahaasjade üle piisav kontroll ja ta ei pea iga ootamatu kulu pärast pabistama.“
Citadele panga tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat. Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest.
