Hiina ehitab tehisaru andmekeskusi hõreda asustusega sisemaale, kus elekter on odav ja keskus võib valmida umbes aastaga. Hoonetesse paigutatavaid võimsaid kiipe on neil aga endiselt raske hankida.
USA kiibiuuringute firma SemiAnalysis kaardistas 25. septembril avaldatud raportis üle tuhande Hiina andmekeskuse. Firma hinnangul ulatub Hiina töötavate keskuste võimsus tänavuse aasta lõpuks üle 24 gigavati. USA vastav näitaja on 56 gigavatti ehk üle kahe korra suurem.
Samas on Hiinas arendamisel või välja kuulutatud ligi 50 gigavati jagu uusi andmekeskusi, mille abil Ühendriikidele järele võtta.
Üks kiiremini kasvavaid Hiina AI-keskusi on Ulanqab Sise-Mongoolias, kuhu Pekingist sõidab kiirrongiga kaks tundi. Hiina majandusväljaande Caixin andmetel tahab kartulikasvatuse poolest tuntud linn saada tokenite pealinnaks. Token on väike tekstiüksus, näiteks sõna või sõnaosa, mida keelemudel töötleb. Tokenite arvu järgi mõõdetakse ka tehisaruteenuste kasutusmahtu.
Financial Timesi teatel on Ulanqabi kavandatud umbes 15 gigavati jagu andmekeskuste võimsust. Osa sellest on siiski alles tulevikuplaanides. Mastaabist arusaamiseks: see on ligi üheksa korda suurem kui Eesti elektritarbimise senine tipp, mis Eleringi andmetel ulatus tänavu veebruaris 1,72 gigavatini.
Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika andmekeskuste võimsus ulatub SemiAnalysis hinnangu järgi aasta lõpuks kokku umbes 14 gigavatini.
Kartulipõldude kõrvale kerkivad serverisaalid
Ulanqabis ehitavad andmekeskusi teiste seas Alibaba, Huawei ja DeepSeek. TikToki emafirma ByteDance peab South China Morning Posti allika sõnul esialgseid läbirääkimisi, et lisada linna 2028. aasta alguseks veel 5–6 gigavatti. Andmekeskuseks ehitatakse ümber isegi keskkool, mis suleti õpilaste arvu vähenemise tõttu.
Huawei esimees Eric Xu ütles FT-le, et firma valis linna odava elektri ja Pekingi läheduse tõttu. Ise käis ta seal esimest korda augustis. „Arvasin, et see on väike linn. Mastaap üllatas mind,“ ütles Xu.
Andmekeskuste kerkimist Sise-Mongooliasse soodustab see, et sinna on rajatud rohkem tuuleenergia tootmisvõimsust kui ühtegi teise Hiina piirkonda. Seal on ka palju söejaamu, kuid kohapeal napib tarbijaid. Konsultatsioonifirma The Lantau Group energiaanalüütiku David Fishmani sõnul võib piirkonnas olla maailma suurim elektri ülejääk. „Andmekeskused aitavad seda ülejääki ära kasutada,“ ütles ta FT-le.
Andmekeskused maksavad Ulanqabis elektri eest umbes 0,36 jüaani ehk alla viie eurosendi kilovatt-tunnist. Pekingis on keskmine tööstuselektri hind seevastu üle kahe korra kõrgem. Võimud on lubanud osal arendajatel ehitada elektrijaamade ja andmekeskuste vahele otseliine. Nii saab säästa elektri ülekandekuludelt.
Ka jahutusele kulub vähem energiat, sest Ulanqabi aasta keskmine temperatuur on veidi üle nelja kraadi.
Riik suunas ehituse läände
Hiina käivitas 2022. aastal programmi „Ida andmed, lääne arvutus“, millega koondatakse andmekeskuste arendus kaheksasse riiklikku arvutussõlme. Need hõlmavad nii suuri tarbimiskeskusi kui ka energiarikkaid sisemaapiirkondi.
SemiAnalysise selgitusel on riigi peamine hoob investeeringute suunamiseks energiakvoot: enne suure andmekeskuse ehitamist tuleb saada luba selle energiatarbimiseks. Väljaspool riigi eelistatud arenduspiirkondi on kvoote raske saada.
Piirangud kehtivad seejuures ka suurfirmadele. Guangdongi energiaamet leidis 2023. aastal, et Tencenti kaks andmekeskust olid rajatud lubatust 13–14 korda suuremas mahus. Seepeale anti kohalikule võrguettevõtjale korraldus hoida suurfirma elektrivarustus vaid lubatud kvoodi piires.
Keskus valmib umbes aastaga
SemiAnalysise andmetel valmib Hiinas 100-megavatine andmekeskus tavaliselt umbes aastaga. Enne seda kulub lubadele üldjuhul kolm kuni kuus kuud, riigi eelistatud piirkondades vähem. USA moodulandmekeskuste puhul arvestab uuringufirma lubadele umbes aasta ning ehitusele veel aasta kuni poolteist.
Suurem erinevus tuleb aga sisse elektriliitumistega. Allianzi analüütikute sõnul võib USA ülekoormatud piirkondades, näiteks Põhja-Virginias, võrguühendust oodata kuni seitse aastat.
Ka ehitustehniliselt on lähenemine erinev. Hiina sisemaa avaratele kruntidele ehitatakse peamiselt madalaid terashalle, mis valmivad väga kiiresti. Samal ajal kui platsil tehakse vundamenti, valmistatakse tehases hoone osi ja tehnosüsteeme, mis tuuakse kohale ning tõstetakse paika. See võimaldab teha mitut tööetappi korraga.
Alibaba nimetab oma lahendust saja päeva andmekeskuseks: valmis hoonekarbist serverite saabumiseni kulub umbes sada päeva. Kogu ehitus võtab siiski kauem.
SemiAnalysise hinnangul on hoone ja tehnosüsteemide rajamine Hiinas alates 2021. aastast odavnenud umbes veerandi võrra ning maksab vaid murdosa võrreldava USA keskuse hinnast.
Suurim rentnik on TikToki omanik
SemiAnalysise hinnangul kasutab TikToki emafirma ByteDance üksi umbes viiendikku Hiina valminud andmekeskuste võimsusest ning rendib sellest peaaegu kõik vahemeestelt. Alibaba, Tencent ja Baidu investeerisid tänavu teises kvartalis põhivarasse kokku umbes 20 miljardit dollarit, üle kahe korra rohkem kui aasta varem.
Hiina riikliku andmeameti juhi Liu Liehongi sõnul kasvas tehisarumudelite päevane tokenikasutus 2024. aasta algusest tänavu märtsini üle tuhande korra.
Investeerimispanga Jefferies Hiina tehnoloogiaanalüüsi juhi Edison Lee sõnul veavad nõudlust üha enam iseseisvalt ülesandeid täitvad tehisaruagendid. „Üleehitamise ohtu pole. Tokenite tarbimine läheb läbi lae,“ ütles Lee FT-le.
Kõik serveriruumid siiski täis pole. SemiAnalysise hinnangul on Hiina andmekeskuste keskmine täituvus umbes 50 protsenti. Keskmist kisuvad alla varasem üleehitamine ning suurlinnade lähedale rajatud vanad väikesed keskused, mille elektrivarustus ja jahutus ei sobi võimsatele AI-rackidele. Nende hoonete ümberehitamine on kallis ja keeruline. Uued suured tehisarukeskused täituvad uuringufirma hinnangul aga kiiresti.
Kiipe jääb puudu
Hiina tehisarutaristu suurim kitsaskoht on võimsate kiipide kättesaadavus. USA on aastaid piiranud Nvidia tippkiipide müüki Hiinasse ning Hiina enda kiibitootjate võimsusest ei piisa nõudluse rahuldamiseks.
Tänavu jaanuaris leevendas Washington Nvidia H200 kiipide ekspordipiiranguid, kuid müük vajab endiselt eraldi luba. Hiinasse suunatavad kiibid peavad läbima USA-s kontrolli ning neid koormab 25-protsendine USA tollimaks. Peking piiras omakorda nende sissevedu.
Kuigi augustis said ByteDance ja Tencent kumbki kätte umbes 10 000 H200 kiipi, tahab Peking suunata oma tehnoloogiafirmasid kodumaiste kiipide juurde. FT andmetel saavad Hiina protsessoritega andmekeskused paremaid maksusoodustusi ning odavamat elektrit ja vett.
DeepSeek kavatseb Bloombergi andmetel paigaldada oma Sise-Mongoolia keskusesse vähemalt 160 000 Huawei tehisarukiipi. Neid plaanitakse kasutada mudelite käitamiseks ehk kasutajatele vastuste andmisel. Mudelite treenimisel on DeepSeek seni toetunud Nvidia kiipidele.
Osa arvutustööst teevad Hiina firmad praegu arvutusvõimsuse puudujäägi tõttu ka välismaal. SemiAnalysise andmetel rendivad nad lääne pilvefirmadelt sadade tuhandete graafikaprotsessorite ulatuses arvutusvõimsust.
