Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 0,9% ja võrreldes 2025. aasta sama kuuga 3,5%. Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 3,6% ja teenused 3,5% kallimad.
Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on hinnatõus pärast mitmekuist aeglustumist jälle kiirenenud. „Aasta lõikes on hinnatõusu kõige rohkem mõjutanud transpordi ja eluasemega seotud hindade kallinemine, kuid vastupidist mõju on avaldanud toidu ja mittealkohoolsete jookide odavnemine,“ kommenteeris Veski.
Võrreldes 2025. aasta septembriga avaldasid transpordiga seotud hindadele enim mõju bensiini 33,8% ja diislikütuse 58% kallinemine, mis on tingitud jätkuvast sõjalisest konfliktist Lähis-Idas. Eluaseme rühmas olid suuremad mõjutajad elektri 6,1%, torugaasi 44,5%, prügiveo 56,6% ning puitkütuse 10,6% hinnatõus.
„Toit ja mittealkohoolsed joogid on tarbijahinnaindeksis kõige suurema osakaaluga tooterühm ning nende 1,2% hinnalangus võrreldes eelmise aasta septembriga hoidis üldist hinnatõusu tagasi,“ põhjendas Veski.
Kuuga on tõusnud nii kütuse- kui toidukaupade hinnad
Augustiga võrreldes tõusis septembris bensiini hind 9,5% ja diislikütuse hind 9,3%. Riiete ja jalatsite hinnad tõusid kuu jooksul 5,9%, kuid olid siiski 1,5% odavamad kui aasta tagasi. Elekter oli septembris 4% ning torugaas 22,2% kallim.
Eluasemeüür oli septembris 3,2% ning lasteasutuste teenused 30% odavamad kui augustis. „Viimase puhul mängib peamist rolli Tallinna lasteaedade hinnakirja muudatus, mille järgi enamik Tallinna peresid on alates septembrist osalustasu maksmisest vabastatud,“ selgitas Veski. Turismi valdkonnas langesid hotellimajutuse hinnad 10,1% ja rahvusvaheliste lennupiletite hinnad 13,8%.
Toidukaubad kallinesid septembris võrreldes augustiga 0,5%. Peamiseks mõjutajaks oli köögiviljade 1,8%, puuviljade ja pähklite 1,9% ning piima, piimatoodete ja munade 0,4% hinnatõus.
Talvised küttearved võivad tulla mullusest suuremad
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul üllatas septembri hinnatõus negatiivselt nii Eestis kui ka euroalal. Tema hinnangul on hindade edasist kerkimist oodata ka ülejäänud aastal.
Naftaturul püsib Uusküla sõnul suur ebakindlus ning diislikütuse nappus takistab hindade alanemist. Pikemat aega kõrgel püsivad kütusehinnad suurendavad omakorda transpordiettevõtete kulusid.
Ka toidukaupade märkimisväärset edasist odavnemist Uusküla pigem ei oota. Tema sõnul on toidu maailmaturuhinnad aasta jooksul tõusnud, erandiks on olnud Eesti jaoks olulised piimatooted. Samas oli põllumajandussaak tavapärane, mistõttu ei ole kehva saagikuse tõttu suuremat hinnatõusu oodata. Septembrikuine kallinemine võib tema hinnangul osaliselt peegeldada hooajaliste kõikumiste erinevust aastate lõikes ning sama suurt toidu hinnatõusu ei pruugi oktoobris tulla.
Uusküla sõnul ei pruugi energia kallinemine enne kütteperioodi algust veel otseselt rahakotis väljenduda. „Äreva energiaturu keskkonnas on toasooja arved tulemas suuremad kui eelmisel talvel,“ märkis ta.
Gaasi hinna kiiret langust ei ole tema hinnangul talveks valmistumise ajal oodata ning külma talve korral võivad hinnad pikemaks ajaks kõrgele jääda. Gaasi hind mõjutab oluliselt ka elektri tipuhindu, mistõttu võivad need külma ja tuulevaikse talve korral kujuneda mullusest kõrgemaks.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets lisab, et gaasi kallinemine võib järgmisel aastal kergitada ka toiduhindu, sest väetised on muutunud kallimaks. Samuti peab ta kiirenenud inflatsiooni tõttu tõenäoliseks, et Euroopa Keskpank tõstab oktoobri lõpus intressimäära seniselt 2,5 protsendilt 2,75 protsendile.
