Kui elektri hind tõuseb talvel väga kõrgele, saab riik tarbijate arveid kõige lihtsamini kergendada võrgutasu kaudu, ütles energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo reedel ETV saates „Terevisioon“. Hinda, millest alates riik appi tuleks, ta ei nimetanud.
Keldo tutvustas neljapäeval valitsusele gaasi- ja elektrihinna prognoose ning riigi võimalusi talvel appi tulla. Varustuskindlusega tema sõnul probleeme ei ole. „Me ei räägi sellest olukorrast, kus pirn enam ei põle,“ ütles ta ERRile.
Gaas on aga maailmaturul aastaga umbes kaks korda kallimaks läinud, sest Hormuzi väina kriisi tõttu jõuab turule vähem Lähis-Ida veeldatud gaasi. Otse Eestisse sealt gaasi ei tule, kuid kõrge hind jõuab Euroopa kaudu ka siia. „Maailmaturu gaasihinda ei ole Eestil võimalik mitte kuidagi mõjutada,“ ütles Keldo.
Elektriarvel ei kajastu üksnes elektrienergia maksumus. Võrgutasu moodustab lõpphinnast üsna suure osa ja Keldo hinnangul saab riik sinna sekkuda kõige lihtsamalt ning ilma suurema bürokraatiata. Ettevalmistused võtavad aga mitu kuud, sest kaasata tuleb Konkurentsiamet ja elektrimüüjad. Seepärast tõi minister enda sõnul teema valitsusse juba praegu.
Raha tuleks maksumaksja taskust
Küsimusele, kus on valulävi, vastas Keldo: „Kui ma ütleks ühe konkreetse hinna ette, siis see oleks juba spekuleerimine.“ Aidata tuleb tema sõnul eelkõige neid, kes abi kõige rohkem vajavad, kuid turu tavapärasesse toimimisse riik sekkuda ei tohi. Ministeerium arvutab näiteks läbi, kui palju maksaks riigile poole võrgutasu kompenseerimine.
Pool võrgutasust maksis riik kinni ka 2021. aasta energiakriisis, oktoobrist märtsini. Selleks eraldati ligi 90 miljonit eurot.
„Lõppkokkuvõttes see kõik raha tuleb kas tarbija või maksumaksja taskust,“ märkis Keldo. Võrgutasu kriitikutele meenutas ta, et Eesti on hajusalt asustatud ja elekter peab olema igas piirkonnas. „Kõik need võrgutasud lähevadki elektrivõrkude tugevdamiseks, investeeringuteks, see ei lähe mitte kuhugi mujale,“ lisas ta.
Värske mõttena pakkus Keldo välja, et võrgufirmad võiksid võrgutasu makseid aasta peale ühtlasemalt jaotada. Ta tõi näiteks korteriühistud, mis koguvad suvel, kui kulud on väiksemad, raha remondifondi. Samamoodi võiks talvel maksta võrgutasu natuke vähem ja suvel selle tasa teha. „Me ei taha keegi ju näha, et meil järsku jaanuarikuus on hiiglama suured elektriarved,“ ütles minister.
Kas hind fikseerida?
Kodutarbijale soovitas Keldo juba praegu läbi mõelda, kas ta eelistab stabiilsust ja tahaks kütteperioodiks hinna fikseerida. „Samas tuleb vaadata hinda, sest fikseeritud paketid on viimaste nädalatega päris kiiresti kõrgeks läinud,“ hindas ta.
Kõige raskem on olukord seal, kus kaugküte sõltub gaasist. Narvas taotles soojatootja Enefit Power luba põletada talvel Balti elektrijaama reservkatlamajas gaasi asemel põlevkiviõli. Loa annab Keskkonnaamet, kuid kliimaministeerium on taotlust toetanud. „Narva sisuliselt on selle erandi täna saanud,“ ütles Keldo.
Samasuguse palvega on ministri sõnul kirja saatnud ka Tallinna kaugkütet pakkuv Utilitas ja Keldo usub, et erandi saab ka Tallinn. „See ei ole ideaalne lahendus. Põlevkiviõli, me teame, on saastav,“ tunnistas ta. Enamikus piirkondades köetakse siiski kohaliku biomassiga, nii et seal gaasi hind kodutarbijaid kuigi palju ei mõjuta.
Keldo sõnul peab Eesti ehitama juurde oma elektritootmist, muidu jääb sõltuvus imporditud fossiilkütusest. Järgmise aasta eelarves on raha tuumaregulaatori loomiseks, mis valmistab ette tuumajaama tulekut.
Konkreetsem samm on tuulehoo preemia: kahe järgmise aasta eelarves on 12 miljonit eurot omavalitsustele, kes kehtestavad tuulepargi planeeringu. Energeetikaminister loodab, et järgmise poole aasta jooksul liigutakse esimeses ühes-kahes omavalitsuses tuuleparkide rajamisega edasi.
