Elering alustas avalikku arutelu uue pikaajalise toetusmeetme ehk võimsusmehhanismi loomiseks. Selle eesmärk on tagada elektrisüsteemile vajalik juhitav tootmisvõimsus nii, et tarbijate jaoks püsiksid kulud võimalikult madalal.
Eesmärk on luua valmisolek varustuskindluse tagamiseks pärast 2033. aastat.
Praegu on Eesti varustuskindlus tagatud. Probleem tekib järgmisel kümnendil, kui juhitavaid tootmisvõimsusi läheb süsteemist välja rohkem, kui turg ise juurde ehitab. Samal ajal kasvab elektritarbimine ja e lisanduvad potentsiaalsed riskid: ühenduste katkemine naaberriikidega või pikk vaikne ja pilvine periood, mil tuulest ja päikesest ei tule märkimisväärset toodangut.
Eleringi juhatuse liikme Erkki Sappi sõnul on näha, et üksnes elektri müügist teenitav tulu ei anna investorile piisavat kindlust, et rajada jaam või salvesti, mida läheb vaja vähestel tundidel aastas: „Turg üksi seda investeeringut ei tee. Ilma sekkumiseta on risk, et võimsus puudub just siis, kui seda kõige rohkem vaja on. Turuülene võimsusmehhanism võimaldab anda pikaajalise investeerimissignaali uute võimsuste rajamiseks ning olemasolevate võimsuste renoveerimiseks.“
„Avalik konsultatsioon on esimene samm, mille eesmärk on luua valmisolek ajaks, kui varustuskindluse analüüsid näitavad, et Eestil on uusi elektrijaamu vaja,“ ütles Erkki Sapp.
Kavandatav lahendus toimiks vähempakkumiste konkursina. Elektrijaamad, energiasalvestid ja tarbimise juhtimise lahendused saaksid pakkuda, millise hinnaga nad suudavad tagada vajaliku võimsuse kättesaadavuse. Lahendus on tehnoloogianeutraalne ja avatud kõigile nõuetele vastavatele osalejatele.
„Konkurents peab näitama, millised lahendused suudavad vajaliku varustuskindluse tagada kõige väiksema kuluga,“ selgitas Sapp.
Eleringi tellitud analüüsi järgi annab turuülene võimsusmehhanism võrreldes strateegilise reserviga tugevama pikaajalise investeerimissignaali uute võimsuste rajamiseks ja olemasolevate võimsuste säilitamiseks.
Praeguse plaani järgi võiksid esimesed vähempakkumised toimuda alates 2028. aastast. Enne seda tuleb lahenduse täpne ülesehitus läbi arutada, vajaduse korral muuta seadusi ning saada Euroopa Komisjonilt riigiabi luba.
Kui palju võimsust tulevikus vaja on, sõltub selleks ajaks tehtavatest varustuskindluse analüüsidest. Võimsust hangitakse ainult siis ja sellises mahus, nagu analüüsid vajalikuks peavad.
Tarbijate elektriarvetele ei ole kavas lisada uut eraldi tasurida. Mehhanismi võimalikud kulud kaetakse varustuskindluse tasu kaudu ning makseid hakatakse tegema alles siis, kui hangitud võimsus on valmis ja elektrisüsteemile kättesaadav. Praeguse hinnangu järgi võiks see toimuda kõige varem alates 2033. aastast.
Elering, kliimaministeerium ja konkurentsiamet ootavad avaliku konsultatsiooni käigus ettepanekuid turuosalistelt, investoritelt, tarbijatelt ja teistelt huvirühmadelt hiljemalt 12. novembriks.
