Kuue kuu euribor kerkis reedel ligi kolme protsendini ja rahaturud ootavad järgmiseks aastaks veel kõrgemat taset. LHV laenujuht Catlin Vatsel soovitab peredel kontrollida, kas eelarve peaks vastu ka 6-protsendisele laenuintressile.
Euroopa Keskpank tõstis 10. septembril euroalal kiireneva inflatsiooni tõttu baasintressi 2,5 protsendile. Kuue kuu euribor, millega on seotud enamik Eesti kodulaene, oli reedel juba 2,978 protsenti. Veel eelmise nädala lõpus oli näitaja 2,82 protsenti.
Euribor on keskpanga intressist ees, sest see vaatab alati natuke ettepoole. LHV eraisikute finantseerimisteenuste juhi Catlin Vatseli sõnul on osa oodatavast intressitõusust praegusesse euriborisse juba sisse arvestatud. „See tähendab, et Euroopa Keskpanga järgmine eeldatav intressitõus ei kandu üks ühele üle laenuvõtja järgmise kuu maksele,“ ütles Vatsel.
Rahaturud ootavad, et järgmisel aastal tõuseb euribor 3,6 protsendini. Vatseli sõnul eeldavad turud, et USA ja Iraani konflikt Lähis-Idas jätkub ning keskpank peab kiireneva inflatsiooni ohjeldamiseks intresse veel tõstma. Seejuures tasub meele pidada, et laenuvõtjad ei tunne muutust samal ajal, sest lepingutes on intressi fikseerimise kuupäevad erinevad.
Vatsel soovitab peredel läbi mängida ka ebamugavama stsenaariumi. „Kui pere eelarve peab vastu ka kuueprotsendise koguintressi, annab see üsna hea kindluse, et intressimäärade ajutine tõus ei löö majapidamise rahavoogu tasakaalust välja,“ ütles ta.
Kodulaenu koguintress on euribor pluss panga marginaal. Kuus protsenti tähendaks, et euribor on 4–4,5 protsenti ehk praegusest üle protsendipunkti kõrgem.
Näitena võib tuua 170 000 euro suuruse 30-aastase laenu. Praeguse, 2,9-protsendise euribori juures on kuumakse ligikaudu 850 eurot. Kui euribor tõuseb 3,6 protsendini, kasvab makse 925 euroni. 4,2 protsendi juures oleks see 988 eurot ehk ligi 140 eurot rohkem kui praegu.
Vatseli sõnul on laenuvõtjal euribori täpsest ennustamisest kasulikum teada, millise kuumaksega pere eelarve veel mugavalt toime tuleb. Nii saab hinnata, kas eelarvesse jääb ruumi ka ootamatuteks kuludeks või sissetuleku vähenemiseks.
Nii kõrge euribor ei oleks Eesti laenuvõtjatele uus. 2023. aastal tõusis kuue kuu euribor üle nelja protsendi. „Me nägime juba siis, kui euribor oli nelja protsendi juures, et inimesed said oma laenumaksetega hakkama. Seega ei ole põhjust ka praeguse tõusu puhul paanikasse sattuda,“ ütles Vatsel.
Tema sõnul tasub toonasest kogemusest õppida ja rahaline puhver läbi mõelda. Madalamate intresside ajal soovitab ta vaba raha panna puhvrisse, sest väiksem kuumakse ei pruugi püsima jääda. „Nii on järgmine intressitõus pere jaoks pigem ebamugavus kui kriis,“ lisas Vatsel.
