Euroopa valitsused eraldavad suurima osa oma kulutustest sotsiaalkaitsele, samas kui suuruselt teine kategooria on riigiti erinev. Euronews Business uurib lähemalt, kuidas valitsused kulutavad avaliku sektori raha teenustele.
Kodanikud maksavad makse ja maksutulud moodustavad märkimisväärse osa avaliku sektori tuludest kogu Euroopas. Need on valitsustele üliolulised avalike teenuste, näiteks hariduse, tervishoiu ja sotsiaalkaitse rahastamiseks.
Aga kuhu tegelikult avaliku sektori kulutused üle Euroopa lähevad? Millele valitsused raha kulutavad? Ja kuidas valitsuse kulutusi jaotatakse? Eurostati andmetel moodustasid maksutulud 2024. aastal ELis 40,3% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Valitsemissektori kogukulud ületasid seda määra ELis, ulatudes samal aastal 49,6%-ni SKPst.
Kaks viiest eurost sotsiaalkaitseks
Kuna valitsemissektori kulutused SKP protsendina on Euroopa riikides väga erinevad, annab selgema võrdluse kogukulutuste jaotuse uurimine. Näiteks EL-is kulutati sotsiaalkaitsele 19,6% SKP-st, mis moodustab 40% valitsemissektori kogukulutustest. See tähendab, et igast viiest eurost ELi valitsemissektori kulutustest läheb sotsiaalkaitsele kaks.
Sotsiaalkaitse eesmärk on kaitsta inimesi töötuse, vanemlike kohustuste, haiguse/tervishoiu ja puude, abikaasa või vanema kaotuse, vanaduse, eluaseme ja sotsiaalse tõrjutusega seotud riskide eest. Pensionid on sotsiaalkaitsehüvitiste suurim komponent, moodustades peaaegu poole kogusummast. Sotsiaalkaitse hõlmab ka haigus-, töövõimetus- ja töötushüvitisi.
31 riigi, sealhulgas EL, Ühendkuningriik, Norra, Šveits ja Island seas moodustab sotsiaalkaitse igas riigis suurima osa valitsemissektori kulutustest, ulatudes 26%-st Ungaris kuni 45,9%-ni Soomes. Sotsiaalkaitse osakaal on üle ELi keskmise ehk üle 40% Luksemburgis (42,5%), Itaalias (42,2%), Taanis (41,5%), Prantsusmaal (41,5%), Austrias (41,3%), Saksamaal (41,3%), Hispaanias (41%) ja Portugalis (40,4%). Võrdluseks, Eestis on see 31,4%.
ELi nelja suure majanduse osakaal on kõik üle 40%, samas kui Ühendkuningriigis on see 34,5%. Ühendkuningriigi näitaja pärineb OECD-lt. Marta Rodríguez-Vivesi ja Linda Kezbere koostatud Euroopa Keskpanga aruandes rõhutatakse, et majanduses ei ole olemas „kõigile sobivat optimaalset sotsiaalkulutuste taset“. „Pensionisüsteemide ülesehitus on euroala riikides väga erinev,“ öeldakse seal.
Kulutuste osakaalu ja tegelike summade järgi edetabelid võivad erineda
Suur riikidevaheline erinevus näitab, kuidas valitsused oma poliitikat ja kulutusi tähtsuse järjekorda seavad. Kuna SKP ja valitsemissektori kogukulutused nominaalväärtuses on aga väga erinevad, võivad kulutuste osakaal ja tegelikult kulutatud summad märkimisväärselt erineda. Seega võib sotsiaalkaitsekulutuste vaatamine inimese kohta nii eurodes kui ka ostujõu mõttes anda sisukama võrdluse riikide tasandil.
Tervishoid on ELis keskmiselt suuruselt teine kulukategooria, mille osakaal on 15%. See kehtib ka enamiku riikide kohta, kuid teised kategooriad on teisel kohal üheksas riigis. Nende hulka kuuluvad Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka, Malta, Luksemburg, Läti ja Šveits. Eestis on tervishoiukulutuste osakaal 14,4%.
Tervishoiukulutuste osakaal jääb vahemikku 6,7% Šveitsis ja 10% Ungaris kuni 24,3% Iirimaal. Ühendkuningriik eraldab tervishoiule suhteliselt suurema osa valitsuse kulutustest (19%) kui suuremad ELi riigid, näiteks Prantsusmaa (15,6%) ja Saksamaa (15,4%).
EKP aruandes juhitakse tähelepanu sellele, et tervishoiu rahastamismudelite erinevused mõjutavad valitsuse tervishoiukulutusi, kuna tervishoiukulud jagunevad valitsuste ja leibkondade vahel erinevates proportsioonides.
Sotsiaalkaitse ja tervishoid moodustavad enam kui poole
Sotsiaalkaitse ja tervishoiu osakaal kokku ületab kahes kolmandikus riikides 50%, samas kui ELis moodustavad need kokku 55% valitsemissektori kulutustest. ELi neli suurt riiki on kõik ELi keskmisest kõrgemad ja kõik viis Põhjamaad ületavad samuti 50%. Ungari (36%) ja Malta (39,5%) on erandid, mille osakaal jääb alla 40%, samas kui Iirimaa ja Soome ületavad 59%.
Kolme kategooria – üldised avalikud teenused (12,4%), majandusküsimused (10,8%) ja haridus (9,7%) – osakaalud on ELis üksteisele lähedal, moodustades umbes 10%. Riikide vahel on aga olulisi erinevusi. Üldised avalikud teenused hõlmavad valitsuse põhitegevust, sealhulgas valitsuse haldamist, parlamenti, riigi rahandust, välissuhteid, riigivõlga ja ülekandeid eri valitsemistasandite vahel. Nende osakaal on riigiti väga erinev, alates 7,5%-st Bulgaarias kuni 21,2%-ni Ungaris. Eestis nt on see osakaal 9,9%.
Üldised avalikud teenused moodustavad sotsiaalkaitse järel suuruselt teise osa valitsuse kulutustest ka Ungaris, Kreekas (17,1%) ja Itaalias (15,4%). Majandusküsimused on Maltal, Lätis, Rumeenias, Bulgaarias ja Luksemburgis suuruselt teine kulukategooria. Nende osakaal ulatub 6,5%-st Taanis kuni 20,3%-ni Maltal. See hõlmab valitsuse kulutusi majandusele, sealhulgas töökohtadele ja ettevõtlusele, põllumajandusele, energeetikale, tööstusele, transpordile, kommunikatsioonile ja majandusuuringutele.
