Läti alandas alates juulist ajutiselt käibemaksu osale toiduainetest. Selle sammu tulemusel näib, et ka leedulaste kulutused naaberriigis kasvasid kiiresti.
Hindade langust on märganud ka lätlased ise, mistõttu leiab majandusteadlane Algirdas Bartkus, et see tõestab: konkurents kauplejate vahel on märkimisväärne, vahendab Leedu Delfi.
Leiva, piima, munade, värske ja külmutatud linnuliha puhul alandasid lätlased alates 1. juulist üheks aastaks käibemaksu tavapäraselt 21 protsendilt 12 protsendile. Nende toiduainete hinnad langesid kohe, samal ajal kui Leedus need tõusid.
Kas leedulaste kulutused kasvasid kohe?
Toiduainete müük Lätis on Revolut Leedu klientide kaarditehingute andmete põhjal stabiilselt kasvanud alates toiduainete käibemaksusoodustuse vähendamisest, näitavad kogutud andmed, mida pank jagas Delfiga.
„Juulis kulutasid leedulased Lätis toiduainetele 313 tuhat eurot – 8,5 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Augustis ulatusid kulutused 320 tuhandeni euroni – 5,6 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Võrreldes ajavahemikuga enne soodustuse kehtestamist on kasv veelgi märgatavam – juunis kulutasid leedulased Lätis toiduainetele 220 tuhat eurot,“ väidavad panga esindajad.
Kulutused kasvasid ka Läti suurimates kaubanduskettides. Juulis kasvasid leedulaste kulutused neis võrreldes juuniga umbes 30–63 protsenti ning augustis 25–70 protsenti.
Augustis suurenesid kulutused Rimi, Mego, top! ja mini top! kettides kasvasid kulutused veelgi, samas kui Maxima ja Lidl püsisid peaaegu samal tasemel. Võrreldes eelmise aasta augustiga olid kulutused kõigis neis kettides samuti suuremad, selgub ettevõtte andmete analüüsist.
Esindajate sõnul oli kasv alkohoolsete jookide müügikohades veelgi märgatavam. „AlkOutletis kulutasid leedulased juba juulis üle kahe korra rohkem kui juunis, ning augustis kulutused veelgi kasvasid. Võrreldes eelmise aasta augustiga olid need 141 protsenti suuremad. Vynotekas kulutused olid juulis umbes 46 protsenti suuremad kui juunis, augustis aga veidi vähenesid, kuid jäid siiski 25 protsenti kõrgemaks kui juunis ja 39 protsenti suuremaks kui aasta tagasi,“ märgitakse kommentaaris.
Bartkus: Leedu räägib, Läti tegutseb
Vilniuse Ülikooli majandus- ja ärijuhtimise teaduskonna majandusteadlane, dotsent Algirdas Bartkaus arvates võivad panga klientide kaardid andmed tõepoolest kinnitada, et leedulased sõidavad odavamalt välismaale sisseoste tegema, kuid sellele võisid kaasa aidata ka muud asjaolud. Oletame, et võib-olla on panga klientide arv kasvanud, või võib-olla käis sel aastal suurem osa neist seal puhkamas või reisimas.
Siiski pole kahtlust, et Läti maksupoliitiline otsus toiduainete hindade alandamiseks on andnud käegakatsutavaid tulemusi. Nagu ekspert Delfile märkis, näitavad seda statistilised andmed. Näiteks on üks toiduaine, mille suhtes kohaldatakse soodustariifi – leib. Leib odavnes juulis Lätis 5,9 protsenti, samas kui Leedus kallines see 2,9 protsenti.
„Seda ei saa seletada millegi muuga kui käibemaksuga. Ka teised kaubad, millele kohaldati soodustust, hakkasid odavnema. Kanaliha odavnes Lätis juulis 8 protsenti käibemaksusoodustuse tõttu, samas kui Leedus kallines see isegi 0,3 protsenti, ning munad Lätis – 5,6 protsenti,“ väitis majandusteadlane.
Tema sõnul tõestab see, et jaemüüjad konkureerivad hindadega ning käibemaksu alandamise järel on toiduainete hinnad tõepoolest langenud. „Seega on jaekaubandusturg näidanud üht asja – kaubandusketid konkureerivad tõepoolest omavahel. See tähendab, et kõik need jutud Norfa, Maxima, Rimi ja Lidl kohta, et nad olevat moodustanud kartelli ja kokku leppinud, et võtavad kõik maksusoodustused endale ja panevad need oma taskusse, on täielik väljamõeldis. Need on lihtsalt linnalegendid, mis on väga tugevalt juurdunud.
Ühel pool on vasakpoolsed radikaalid, teisel pool aga kommertspangad. Ma ei saa kunagi aru, miks nad laulavad sama laulu, kuigi selleks pole mingit põhjust. Kui tegemist oleks mõne muu teguriga, näiteks toorainehindadega, siis oleks langus toimunud mitte ainult Lätis, vaid ka Leedus,“ jagas oma tähelepanekut Bartkus.
Mõju on ilmne ja see näitab otsustavust ja tegutsemisvõimet. Leedus on Bartkuse andmeillobapoliitika, inimesed, kes armastavad rääkida. „Siin armastatakse rääkida, Lätis aga tegutseda.“ Nagu kinnitas intervjuus Bartkus, näitab see Läti eksperiment, et hindade alandamisel nõudlus ainult kasvab. Sellele aitavad kaasa ka turunduskampaaniad, ostjate spontaansed otsused ja muidugi konkurentsivõitlus.
Majandusteadlase hinnangul võib seda Läti sammu makromajanduslikust vaatepunktist vaadata kahepoolselt. „Ühest küljest on toiduainete hinnad inimestele tõepoolest odavamaks muutunud – protsentuaalne mõju on märgatav: see pole enam naljaasi, kokkuhoid on reaalselt olemas ja inimeste elu on parem. Kuid vaadakem eelarveolukorda tervikuna – see tekitab probleeme tulevase tasakaalu saavutamisel,“ ütles ta. Selline meede ei saaks olla pikaajaline ja toob kaasa vaid lühiajalisi tulemusi.
Kuid aasta jooksul kehtestatud soodus-käibemaksumäär näitas tema sõnul ka seda, et seni, kuni Leedu räägib ja poliitilisel tasandil arutelud käivad, astub Läti toiduainete hindade vastu võitlemisel konkreetseid samme. „Mida lätlased tegid? Nad alandasid maksumäära ja tõestasid, et need leedulaste jutud kettidest, igasugustest hinnalisanditest, ülemäärastest kasumitest ja nii edasi on lihtsalt õhku täis mõtted,“ jagas ta oma arvamust.
Milline on olukord Leedus?
Varem on SEB panga majandusteadlane Tadas Povilauskas märkinud, et 2027. aastat silmas pidades on näha suurenevat ohtu, et kallimaks muutunud energia ja geopoliitilised muutused võivad taas tõsta põllumajanduskultuuride hindu. Tema sõnul selgub alles järgmise aasta juulis, kas alandatud käibemaksumäära mõju tarbijale püsib.
Juuli ametlikke andmeid ülevaatades väitis Povilauskas, et käibemaksu alandamine Lätis oli üks peamisi põhjusi, miks eelmisel kuul, võrreldes 2025. aasta juuliga, langesid toiduainete hinnad meie naabrite juures 3,4 protsenti, samas kui Leedus langesid need tagasihoidlikumalt – vaid 0,8 protsenti.
„See ei olnud aga ainus põhjus – käibemaksusoodustuse kehtestamine langes kokku soodsate hinnamuutustega hulgiturul. Viimastel kuudel on need kas langenud või püsinud stabiilsena, mistõttu ei pidanud jaemüüjatel olema raske alandada hindu sama palju kui käibemaks langes või isegi rohkem,“ selgitas majandusteadlane.
Riikliku andmeagentuuri viimaste andmete kohaselt ulatus Leedus augustis aastane inflatsioon 6,1 protsendini, kuid üldine hinnatase riigis langes kuu jooksul 0,1 protsenti. Samal ajal näitavad esialgsed andmed, et aastane inflatsioon euroalal oli madalam – 3,3 protsenti.
Kas Leedus on elu muutumas liiga kalliks?
„Selline erinevus ei ole oluline mitte ainult elanike ostujõu seisukohalt. Energia-, transpordi- ja teenuste hinnad on ka ettevõtete kulud, mistõttu nende kiirem tõus kandub järk-järgult edasi teistesse majandussektoritesse“, hindas Leedu töösturite konföderatsiooni majandusteadlane Živilė Simonaitytė-Vasiliauskienė. Ta tõi esile ka muid näitajaid. Näiteks näitavad statistilised andmed, et toidu ja alkoholivabade jookide hinnad langesid aasta jooksul umbes 2 protsenti.
Kuid eluaseme, vee, elektri, gaasi ja muu kütuse hinnad tõusid 15,8 protsenti, transpordi hinnad 15 protsenti. Ka teenused kallinevad kiiremini kui kaubad – aasta jooksul tõusid teenuste hinnad 6,8 protsenti, kaupade hinnad aga 5,7 protsenti. Majandusteadlase sõnul on märgatav erinevus ka reguleeritud ja turuhindade vahel. Riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste poolt reguleeritud hinnad tõusid aasta jooksul 11 protsenti, turuhinnad aga 5,3 protsenti.
Augustis Pricer.lt poolt registreeritud odavaimate toiduainete korvi keskmiste hindade analüüs näitab, et et odavaimate toiduainete keskmine ostukorv Leedu kauplustes odavnes võrreldes 2026. aasta juuliga –1,04 eurot (–1,5 protsenti) ja oli –0,89 eurot (–1,2 protsenti) odavam kui eelmise aasta augustis. Kui võrrelda sõjaeelse 2021. aasta augustiga, on ostukorv +15,87 eurot (+29,2 protsenti) kallim.
2026. aasta augusti populaarsete ja hästi tuntud toodete keskmise ostukorvi hinna analüüs näitas, et võrreldes 2026. aasta juuliga langesid hinnad –1,79 euro võrra (–3,0 protsenti), 2026. aasta augusti tuntud toodete keskmise ostukorvi hind oli 7,03 eurot (–10,7 protsenti) madalam kui 2025. aasta augusti ostukorvi hind. Võrreldes sõjaeelse 2021. aasta augustiga kallines populaarsete ja hästi tuntud toodete ostukorv 17,12 euro võrra ehk 41,3 protsenti.
Hindu jälgiva ja võrdleva portaali andmete kohaselt hakkab sealiha hind tõusma (hind on 19,3 protsenti ikka veel madalam kui eelmisel aastal, kuid pakkumisi on vähem), kuid kanaliha hinnad on juba üle kuu aja olnud madalamad kui eelmise aasta samal perioodil. On täheldatud, et toorpiima hind püüab järk-järgult tõusta. „Siiski on või ja juustud praeguseks langenud mitte ainult alla 2025. aasta taseme, vaid hinnad on madalamad kui viimase viie aasta keskmine,“ kirjutatakse ülevaates.
