Euroopa Keskpank tõstis 10. septembril taas baasintressi, viies selle aasta jooksul juba teist korda kõrgemale tasemele. Samal ajal on naftaturud olnud geopoliitiliste pingete tõttu tugeva surve all ning Brenti toornafta hind kerkinud taas üle 100 dollari barreli kohta.
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et järgmise aasta suurimaks mureks kujuneb kallis kütus, näitavad turuootused hoopis teistsugust pilti. Järgmise aasta suurima hinnasurve all võib olla laenuvõtjate rahakott, samas kui tanklates võivad hinnad liikuda vastupidises suunas.
Turud näevad laenuvõtjatele veelgi kallimat laenuraha
Aasta alguses eeldasid turud, et Euroopa Keskpanga baasintress püsib tänavu ligikaudu 2 protsendi tasemel. Toona räägiti intressimäära võimalikust stabiliseerumisest märksa rohkem kui uutest tõusudest.
Tegelikkus on kujunenud teistsuguseks. Euroopa Keskpanga baasintress on tõusnud 2 protsendilt 2,5 protsendile ning turuosalised ootavad selle aasta jooksul veel vähemalt ühte 25 baaspunktilist intressitõusu. Järgmise aasta suveks nähakse baasintressi võimalikku tõusu koguni 3,25 protsendini.
Kõige otsesemalt puudutab see Eesti kodulaenuga peresid. Kuue kuu euribor on aasta algusest tõusnud 2,8 protsendini ning turu hinnangul võib see järgmise aasta sügiseks kerkida ligikaudu 3,55 protsendini. See tähendaks kõrgemaid laenumakseid kümnetele tuhandetele Eesti majapidamistele.
Kallim raha mõjutab ka riigi rahandust. Eesti 2034. aasta riigivõlakirja tootlus on tõusnud aasta alguse 3,35 protsendilt 3,85 protsendini, mis tähendab, et uute laenude kaasamine on muutunud kallimaks.
Diisli hind võiks aga langeda
Energiaturgudel on pilt vastupidine. Kuigi Brenti toornafta hind on tänavu kerkinud enam kui 70 protsenti ja diisli hind maailmaturul koguni ligikaudu 130 protsenti, näevad turud järgmiseks aastaks olulist hinnakorrektsiooni.
Diisli hinnatõusu taga on olnud eelkõige kitsaskohad rafineeritud kütuste turul. Kui toornafta transportimiseks kasutatakse lisaks Hormuzi väinale ka alternatiivseid tarneahelaid ning strateegilised reservid sisaldavad peamiselt toornaftat, siis diisli pakkumist piirab rafineerimisvõimsuste nappus. Seetõttu on diisli hind liikunud toornafta hinnast märksa kiiremini üles.
Turuootuste kohaselt võib olukord järgmise aasta jooksul aga oluliselt muutuda. Prognooside järgi võiks diisli hind olla aasta pärast rohkem kui 30 protsenti madalam kui praegu. Selle taga on eeldus, et praegused tarneprobleemid on ajutised ning geopoliitiliste pingete leevenedes normaliseeruvad ka kütuseturud.
Lisaks prognoositakse Brenti toornafta hinnale langust ligikaudu 90 dollarilt 75 dollarini barreli kohta 2027. aastal. See vähendaks survet ka diisli hinnale ning aitaks kaasa kütuse odavnemisele.
