Eesti suurima pandimajade keti Luutar juht Luule Emmar hoiatab, et praegu on jõudnud järelturule müüki palju võltsitud Apple’i telefone, kõrvaklappe ja kellasid, mida on originaalist palja silmaga keeruline eristada.
Emmari sõnul on võltsingud nii heal tasemel, et kõik alates seadmest kuni pakendi ja sellel oleva koodini näevad välja korrektsed. „Võtad telefoni kätte ja vaatad, et kaal on õige, värv on õige, ekraan on õige ja kõik toimib, aga tegelikult on tegemist Aasias järgi tehtud võltsinguga. Reaalsuses on enamik võltsitud iPhone’e tegelikult Android-telefonid, millele on pandud uus korpus ja iOS-i jäljendav tarkvara,“ ütles Emmar.
Emmar märkis, et viimasel ajal on selliseid telefone püütud üsna sageli müüki tuua. Pandimaja töötajad kontrollivad seadme ehtsust mitme tunnuse järgi, sest ainult välimust ja seerianumbrit ei saa usaldada. Võltsingule võivad viidata ka telefoni menüüs nähtavad ebakõlad, näiteks tavapärasest erinev App Store.
„Inimesed saavad ka ise elementaarseid asju kontrollida. Telefoni seadetes peab olema kirjas seeria- ja IMEI number, mida on võimalik Apple’i lehelt kontrollida,“ nentis ta. Kui telefoni seerianumbrit Apple’i süsteemist ei leia, on seade tõenäoliselt võltsitud. Ka kehtiv seerianumber ei taga siiski täielikult telefoni ehtsust, sest võltsitud seadmele võib olla kopeeritud päris iPhone’i seerianumber.
„Kõige rohkem liigubki võltsitud Apple’i seadmeid. Levinud on ka kellad ja kõrvaklapid, mis on samuti alates pakendist kuni seadme endani väga hästi järgi tehtud. Võltsingute osas on populaarsuselt teisel kohal Samsungi seadmeid,“ ütles Emmar.
Emmar tõi ühe kurioosumina välja juhtumi, kus neile pakuti pankrotivarana müügiks väikese kohaliku tehnikapoe kaupa, millest suur osa osutus võltsinguks. Sagedamini ostavad inimesed aga telefoni pahaaimamatult järelturult ja saavad selle võltsimisest teada alles siis, kui viivad seadme pandimajja komisjonimüüki.
Tema sõnul tuvastatakse pandimajja eset müüma tulnud inimene alati dokumendi alusel, mistõttu jäävad pahatahtlikud petturid vahele. Pandimaja vastutab müüdavate esemete ehtsuse eest, tavainimese jaoks on suurim ohukoht aga Facebook Marketplace. Emmar on märganud seal kuulutusi, kus uusi telefone või mängukonsoole pakutakse eri värvides ja suurtes kogustes sisuliselt tootjahinnast odavamalt, mis äratab kahtlust.
„Marketplace’is on kasutatud seadet ostes kõige kindlam küsida Eesti poe ostutšekki, mis näitab lisaks päritolule ära ka seadme tegeliku vanuse. Suures plaanis tasub tehnikat käest-kätte ostes ettevaatlik olla ning kõige kindlam on soetada ka kasutatud seade poest, kus müüa vastutab eseme eest ning annab sellele garantii,“ lisas Emmar.
