Eesti Korteriühistute Liit tegi majandusministeeriumile ettepaneku anda korteriomanike üldkoosolekule õigus keelata majas korterite väljaüürimine. Liidu sõnul pöördub nende poole üha rohkem ühistuid, kes on tüdinud sellest, mis portaalide kaudu lühiajaliselt üüritavates korterites toimub.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis juunis avalikule arutelule turismiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega tahetakse lühiajalise üüri turg korda teha.
Korteriühistute liit tegi seepeale ettepaneku anda korteriühistutele üldkoosoleku kaudu õigus keelata korteriomandite väljaüürimine, kui otsuse poolt on üle poole häältest ja üle poole kaasomandiosadest. Seejuures ei piirdu ettepaneku sõnastus ainult lühiajalise üüriga, kuigi kirjas kirjeldatud mured puudutavad peaaegu eranditult Airbnb-tüüpi majutust. Eeskujuna toob liit muu hulgas New Yorgi, kus ühistu juhatus otsustab sedagi, kas konkreetne pikaajaline üürnik on majja vastuvõetav.
„Enim teevad korteriühistutele muret majas liikuvad võõrad, kes korteriomanike ühisvaraga hooletult ümber käivad,“ kirjutab liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Tema sõnul jõlguvad pidevalt vahetuvad võõrad trepikodades ja teevad lärmi, ühistu kehtestatud reeglitest ei peeta kinni, prügikäitlust eiratakse, suitsetatakse, kus juhtub, ja autod pargitakse nii, nagu pähe tuleb.
Kiri toob ka markantse näite lühiajaliste üürnike tekitatud kahjudest. „Näiteks lõi hilisööl majutuskohta saabunud öömajaline võtit leidmata välisukse klaasi lihtsalt telliskiviga puruks.“
Kõige hullem on liidu sõnul olukord turismisihtkohtades. Mardi sõnul on juhtumeid, kus majas alaliselt elab vaid paar omanikku, ülejäänud korterid on investeeringud ja kuuluvad üürimisega tegelevatele ettevõtetele. Sellises majas ei saa püsielanikud liidu hinnangul remonti ega muid parendusi plaanida, sest teisi omanikke see ei huvita. „Samuti väheneb majas elavate omanike kinnisvara väärtus, kui kodu asemel on võõrastest pungil nö läbikäiguhoov. See aga võib omakorda luua tendentsi, kus püsielanikud löövad käega, kolivad mujale ning kogu elamupiirkond muutub,“ kirjutab Mardi.
Liit möönab ise, et ettevõtlusvabadus on põhiõigus ja keelud peavad olema proportsionaalsed. Samas on kirja järgi inimeste põhiõigus ka see, et nad tunnevad end oma kodus turvaliselt ja välja puhanuna.
Eeskujud Hispaaniast ja Prantsusmaalt
Kirjas on ka rida välisriikide näiteid. Tuuakse välja, et Hispaanias võib omanike ühendus alates eelmisest aastast turistidele väljaüürimise keelata või seda piirata kolme viiendiku häälteenamusega. Prantsusmaal saab möbleeritud turistimajutuse keelata kahe kolmandiku häältega, kuid see kehtib vaid teise kodu kohta: oma põhielukohta tohib igaüks turistidele välja üürida kuni 120 päeva aastas ja seda ühistu keelata ei saa.
Hollandis ja Šveitsis saab ühistu lühiajalise majutuse keelata põhikirja kaudu, lisaks piiravad seda linnad ise, Zürichis, Genfis ja Luzernis näiteks 90 päevaga aastas. USA-s sõltub kõik osariigist, linnast ja maja enda dokumentidest.
