Kui uus arvuti või telefon tundub tänavu tuntavalt kallim kui aasta tagasi, on põhjuseks tõenäoliselt mälukiipide hinnaralli, mille on vallandanud tehisintellekti andmekeskused. Maailma suuruselt kolmanda mälutootja Microni Taiwani töötajate hinnangul pole rekordkasumid aga nendeni piisavalt jõudnud, mistõttu ähvardavad nad hakata streikima.
Microni Taoyuani ja Taichungi tehaste ametiühingud, kuhu kuulub ligi 10 000 inimest ettevõtte umbes 15 000 sealsest töötajast, teatasid Reutersile, et valmistuvad võimalikuks streigiks, kui USA kiibitootja ei tee boonussüsteemi ümber ega hakka kasumit õiglasemalt jagama. Augustis korraldatud siseküsitluses toetas streiki üle 80% osalenud liikmetest.
Microni Taiwani esindus vastas Reutersile, et tänavune tulemustasu tuleb ettevõtte ajaloo suurim ning dialoog töötajatega jätkub olemasolevate kanalite kaudu ja seadust järgides.
Võimalik streik oleks suure mõjuga, sest Taiwan on Microni suurim tootmisbaas maailmas. Taipei võimude andmeil on ettevõte investeerinud saarele 1,4 triljonit Taiwani dollarit ehk umbes 44 miljardit USA dollarit ning toodab seal nii tavalisi DRAM-mälukiipe kui ka tehisaru serverites kasutatavat kiiret HBM-mälu.
Mälukiibid on tänavu üks maailmamajanduse kuumemaid kaupu. Tehisintellekti andmekeskused ostavad tootmisvõimsust sisuliselt aastateks ette ning telefonide, arvutite ja autode tootjatele jääb järjest vähem. JP Morgani analüütikute hinnangul on DRAM-mälu hinnad selle aasta lõpuks üle 400% kallimad kui 2024. aasta alguses.
Uuringufirma TrendForce andmeil kerkisid DRAM-i lepinguhinnad tänavu esimeses kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 90–95%.
Microni jaoks tähendab sama kiibikriis enneolematut rahasadu. Juunis lõppenud kvartalis teenis USA kiibitootja 41,5 miljardit dollarit käivet ja 28,2 miljardit dollarit puhaskasumit, kui aasta varem oli sama kvartali kasum 1,9 miljardit. Aktsia on aastaga kallinenud ligi 700% ja firma turuväärtus ületanud triljoni dollari piiri.
Rekordkasumeid teenivad ka konkurendid SK Hynix ja Samsung, kuid Microni Taiwani töötajate sõnul jagavad Korea tootjad oma töötajatega kasumit heldemalt, mistõttu on lõhe nende ja Korea kolleegide palkade vahel aina kasvanud.
Samas sündis Samsungi boonusskeem samuti streigiähvarduse survel. Mais jäi Lõuna-Koreas ära kuni 48 000 ametiühinguliikme plaanitud 18-päevane streik, sest pooled jõudsid viimastel läbirääkimistel kokkuleppele, millega loodi eraldi boonusfond suurusega 10,5% kiibidivisjoni ärikasumist, tingimusel et kasumlikkuse eesmärgid täidetakse.
