Riigi ajaloo suurimalt taastuvenergia vähempakkumiselt jääb eelduslikult tühjade kätega üksainus pakkuja, riigile kuuluv Enefit. Seejuures astus riigifirma ämbrisse, mida osavamad pakkujad oskasid ja teadsid vältida.
Nii nagu iga muu oksjon toimib taastuvenergia vähempakkumine ainult siis, kui soovijaid on rohkem kui jagatavat. Tänavusel oksjonil ei olnud see eeldus sugugi kindel. Riik plaanis turult hankida teravatt-tunni jagu taastuvelektrit aastas, mis tähendab umbes 100 uut tuulikut. Kohalike vastuseisu tõttu on tuuleparkide tähtaegne valmimine muutunud aga sedavõrd ebakindlaks, et polnud selge, kas nii suurt kogust üldse pakkuma tullakse.
Alatäitumine on aga oksjoni korraldaja jaoks selge risk. Kui ettevõtted taipavad, et maht nagunii täis ei tule ja löögile pääsevad kõik, kaob hinna- ja konkurentsisurve. Pole ju põhjust pakkuda hinnapõrandaks näiteks 30 eurot megavatt-tunnist, kui saab küsida laeks seatud 45 eurot.
