Rahandusministeerium andis täna ülevaate Eesti majanduse ja riigi rahanduse seisust ning väljavaadetest sel ja järgnevatel aastatel.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul püsib riigi rahanduse väljavaade nelja aasta vaates pingeline, sest kaitsekulude kasv ja püsiv eelarvepuudujääk kasvatavad kiiresti võlakoormust.
„Eesti on oma majandust halvemaks rääkinud ja halvemaks isegi mõõtnud, mis majandusaktiivsusele kuidagi hästi ei mõju. Meil on tarvis lõpetada ka rahvusvaheliste šokkide rääkimine Eesti süüks. Statistika ja prognoosid lubavad ka kindlalt öelda, et Eesti majandus on raskustega kohanenud, majanduskasv taastunud ja hinnad stabiliseerunud. Kaitsekulu kasvu ja maksukoormuse languse tõttu pole seis rõõmustav riigirahanduses, kuid prognoos pole eelarve. Oleme seisu juba parandanud ja töötame selle nimel,“ lausus Ligi.
Eesti on oma majandust halvemaks rääkinud ja halvemaks isegi mõõtnud.
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi jääb majanduskasv ka järgnevatel aastatel üle kahe protsendi. Kasvu toetavad eelkõige sisenõudlus ja eksport ning Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduste olukorra paranemine.
Keskmine brutopalk kasvab prognoosi järgi tänavu 5,6 protsenti. Kättesaadava palgatulu ostujõud, mis arvestab hinnatõusu ja maksumuudatusi, suureneb tänavu 6,1 protsenti. Ühtlase 700-eurose maksuvaba tulu kehtestamine kiirendab palgatulu kasvu märkimisväärselt.
Inflatsioon aeglustub tänavu oluliselt võrreldes eelmise aastaga ning on üks euroala madalamaid – 2025. aasta 4,8 protsendilt 3,2 protsendini 2026. aastal. Lähis-Ida sündmused on küll kergitanud energiatoodete hindu, kuid hinnasurve ei ole laiemalt teiste kaupade ja teenuste hindadesse edasi kandunud. Energiahindade kasvu on aidanud tasakaalustada toidukaupade ja teenuste hinnalangus.
Valitsussektori rahanduse väljavaated
Riigi rahanduse väljavaade on rahandusministeeriumi prognoosi järgi jätkuvalt pingeline. Valitsussektori eelarvepuudujääk suureneb tänavu 4,4 protsendini SKPst peamiselt kaitsekulude kiire kasvu ja tulumaksumuudatuste tõttu. Prognoosi järgi püsib eelarve puudujäägis ka järgnevatel aastatel kõrgete kaitsekulude ja mahukate investeeringute tõttu.
Püsiva eelarvepuudujäägi tingimustes kasvab Eesti valitsussektori võlakoormus kiiresti, ulatudes 2030. aastaks 38,6 protsendini SKPst. Võlakoormus suureneb prognoosiperioodil keskmiselt ligi kolme protsendipunkti võrra aastas ning kasvav laenuvajadus suurendab riigi intressikulu ja vähendab järk-järgult eelarveruumi muude kulude ja investeeringute rahastamiseks.
Maksukoormus langeb tänavu ühtse maksuvaba tulu kehtestamise tulemusel ning püsib järgnevatel aastatel ligikaudu 35 protsendi lähedal SKPst. Eesti maksukoormus jääb ka edaspidi Euroopa Liidu keskmisest madalamaks.
Prognoosi tutvustasid rahandusminister Jürgen Ligi, fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ja riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos.
