Märtsis väljakuulutatud riigi ühe teravatt-tunni suurusele taastuvenergia vähempakkumisele laekus 9 pakkumist mahus 990 gigavatt-tundi, selgub Kliimaministeeriumi korraldatud ja Eleringi läbi viidud vähempakkumise esialgsetest tulemustest.
Oksjonile esitas oma pakkumise kokku 7 ettevõttet. Pakkumuste hinnad jäid vahemikku 24,18–43,38 eurot megavatt-tunni kohta. Ehkki oksjoni maht oli suurem kui laekunud pakkumiste summa, jääb kõige kallimat hinda pakkunud Enefit eelduslikult toetusest ilma. Nimelt on vähempakkumise määruses kirjas, et kui vähempakkumisel pääsevad löögile kõik pakkujad, tuleb kõige kallim pakkuja tõhusama konkurentsi huvides kõrvale jätta.
Algselt oli loos kirjas, et kvalifitseerusid kõik pakkujad. Vabandame!
Lõplik edukate pakkumuste arv selgub aga alles pärast pakkumuste nõuetele vastavuse kontrolli.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti sõnul kinnitab pakkumuste hulk, et huvi tuuleenergia arendamise vastu on arendajatel jätkuvalt suur.
„Kohalik elektritootmine aitab tugevdada Eesti energiajulgeolekut, vähendada sõltuvust impordist ja tuua turule rohkem konkurentsivõimelise hinnaga elektrit. Tuuleenergia on lähiaastate suurima potentsiaaliga energiaallikas ning Taltechi analüüsi kohaselt sobiks Eestisse kõige paremini veel 100–110 tuulegeneraatorit,“ ütles Sutt. Kuues taastuvelektri vähempakkumine on järjekorras viimane ning Eesti ajaloo suurim. Järgmised maismaatuulepargid rajatakse plaani järgi juba turupõhiselt ilma riiklike otsetoetusteta, lisas Sutt.
Vähempakkumise võitjatele määratakse toetus nende pakutud tootmismahu ulatuses. Toetust makstakse kuni 12 aastat maksimaalselt kuni 20 eurot toodetud megavatt-tunni kohta. Toetust ei maksta, kui elektri börsihind kauplemisperioodil, 15 minuti jooksul, on kõrgem kui 45 eurot megavatt-tunni eest.
„Elektrituru andmed näitasid, et 2026. aasta esimese poolaasta kestel toodeti Eestis taastuvatest allikatest 71,7 protsenti elektrienergiat ja taastuvelekter kattis 42,1 protsenti Eesti elektritarbimisest. Tuulenergia osakaal tootmisest oli aga vaid 23,6 protsenti. Käesolev taastuvelektri vähempakkumine, mis on suunatud tuuleenergia turuletoomiseks, aitab suurendada taastuvenergia tootmist ja alandada elektrihinda sügis- ja talveperioodil, mil tuuleenergiat on keskmisest enam,“ ütles Eleringi taastuvenergia üksuse Elextra juht River Tomera.
Nüüd, pakkumuste esitamise tähtaja möödudes, kontrollib Elering kõigi esitatud projektide vastavust vähempakkumise tingimustele. Pärast nõuetele vastavuse kontrolli teeb Elering kindlaks edukad pakkumused ning esitab hiljemalt selle aasta 3. novembriks nõuetele vastavate pakkujate nimekirja Kliimaministeeriumile.
Vähempakkumise lõplikud tulemused kinnitab Vabariigi Valitsus eeldatavalt 2026. aasta lõpus.
Edukad pakkujad peavad alustama elektritootmist hiljemalt 31. detsembril 2030.
