Pandimajade keti Luutar käive kasvas mullu 5,3 miljoni euroni. Ettevõtte juhi väitel olid pandimajades viimati nii töised ajad 2008.–2009. aasta finantskriisi ajal.
Viimase aasta jooksul oli mitu kuud, mil inimesed tõid Luutari pandimajadesse nii palju esemeid, et osa esinduste ladudes sai ruum otsa. Ettevõtte 2025. aasta käive kasvas aastaga 45%, 5,3 miljoni euroni. Luutari juhi Luule Emmari kinnitusel oli see pandimajaketi tegevusaja rekord. Enam kui kümnendiku võrra kasvasid nii uute klientide kui ka pantide arv. „Viimati olid pandimajas nii töised päevad 2008.–2009. aastal,“ ütles Emmar. Ka tänavu märtsis ja aprillis oli tema sõnul väga tihe aeg, suvi on olnud rahulikum.
Käive suurenes siiski pantide arvust märksa kiiremini. Emmari sõnul andsid kasvule olulise tõuke kulla kallinemine ja väärismetallidega tehtud tehingud. Kuld ja hõbe moodustasid mullu juba üle poole Luutari käibest.
Ettevõtte teatel tuuakse talle iga kuu viis kuni kuus kilogrammi peamiselt ehtekulda. Sellest keskmiselt neli kilogrammi müüakse uuesti ehetena ning ülejäänu sulatatakse romukullana ümber.
Keskmine pandisumma kasvas aastaga 170 eurolt 240 eurole ehk ligikaudu 41%. Luutar põhjendab seda nii kallimate esemete pantimise kui ka väärismetallide hinnatõusuga. Kõige sagedamini tuuakse pandimajja kulda ja hõbedat, mobiiltelefone, mängukonsoole ning nutikellasid.
Panti antud esemetest lunastatakse ettevõtte sõnul välja 70%. See osakaal ei ole Luutari teatel aastate jooksul oluliselt muutunud.
Kõige enam kasvas käive Pärnu ja Kohtla-Järve esindustes. Tuntavalt suurenes äri ka Tartus ja Rakveres, kus tekkis Emmari sõnul kohati järjekordi.
Samal ajal ostavad inimesed üha rohkem kasutatud kaupu. Luutari teatel on jalgrattad sisuliselt otsa saanud ning nõudlus ületab pakkumist ka telefonide ja mängukonsoolide puhul. Osa Eestis kokku ostetud kaupa müüakse aga edasi Soome.
2006. aastal asutatud Luutaril on Eestis 20 esindust ja 43 töötajat.
