Swedbanki prognoosi järgi on Eesti majanduse seis paranenud. Kasvu veab inimeste tarbimine, kuid valitsuse suured kulutused teevad riigieelarve seisu murelikuks.
Statistikaameti hiljuti täpsustatud SKP andmete järgi kestis viimatine majanduslangus Eestis varem arvestatud kolme aasta ehk ajavahemiku 2022–2024 asemel vaid ühe, 2023. aasta. Tänavu on Eesti majandus vaatamata sõjale Lähis-Idas ning pingetele tarneahelates ja energiaturgudel hästi vastu pidanud. Esimese poolaasta SKP kasvas esialgsetel hinnangutel püsivhindades 1,6%. Swedbanki prognoosi järgi on majanduskasv aasta teisel poolel tugevam, viies tänavuse SKP kasvu 2%-ni ning järgmisel aastal 2,5%-ni.
Tänavust majanduskasvu veavad peamiselt tarbimine ja valitsussektori suuremad investeeringud. Majapidamiste ostujõud on eratarbimise mahtu märgatavalt suurendanud ning seda kinnitavad ka Swedbanki kaardimaksed. Ostujõu kasvu toetavad aasta alguses jõustunud ühtlane tulumaksuvabastus ja kiiresti aeglustunud inflatsioon. Tarbijahinnad kasvasid esimese seitsme kuuga aastases võrdluses vaid 3,1%, peamiselt toiduainete odavnemise toel. Sügisel hinnatõus hooajaliste tegurite mõjul veidi kiireneb – prognoosi järgi kasvavad hinnad tänavu 3,4% ning järgmisel aastal aeglustub hinnakasv 2,7%-ni.
Ostujõu paranemisele aitab kaasa erakordselt tugev netopalga reaalkasv (tänavu ligi 12%) ja paranev olukord tööturul. Suurenenud tööjõunõudlus viis töötuse määra teises kvartalis 6,6 protsendini. Swedbanki prognoosi kohaselt alaneb töötuse määr eelmise aasta 7,5%-lt sel aastal 6,7%-ni ning järgmisel aastal 6,3%-ni, mis toetab majapidamiste kindlustunnet ja laenunõudlust veelgi.
Investeeringud ja eksport kosuvad. Riigirahanduse seis püsib pingeline
Majanduskasvu toetavad ka valitsussektori kaitsekulutused ja taristuinvesteeringud. Kuigi intressimäärad on viimastel kuudel veidi tõusnud, püsib laenutegevus aktiivne. Keskmise majapidamise ostujõud eluasemeturul on märgatavalt paranenud, kuna netopalga kasv ületab oluliselt euribori ja korterite hinnatõusu. See peegeldab koduostjate ja ettevõtete suuremat kindlustunnet, lubades oodata erasektori investeeringute kasvu.
Kuigi ekspordimahu kasv tänavu aeglustub, loob Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirenemine head eeldused välisnõudluse taastumiseks. Tööstussektori kindlustunne on paranenud ja ettevõtete osakaal, kelle äritegevust piirab nõudlus, on langenud alla pikaajalise keskmise.
Siiski on majanduskasvu toetanud eelarvepoliitika (maksuküüru kaotamine ja riigi suuremad kulutused) oluliselt suurendanud riigieelarve puudujääki. Riigirahanduse olukord on muutunud pingelisemaks ning kuigi põhjalikumaid otsuseid oodatakse alles pärast järgmise aasta märtsivalimisi, ei ole uuel valitsusel lihtsaid lahendusi.
Maailmamajandus peab kriisidele hästi vastu
Globaalsel tasandil on majandus kriisidele hästi vastu pidanud. Kuigi Lähis-Ida pinged püsivad, jäävad energiahinnad oluliselt alla 2022. aasta taseme ning suuremad riigid jätkavad stabiilset kasvu. USA majandus areneb hoogsalt, toetatuna tehisaru investeeringutest. Hiinas pärsib kinnisvarahindade langus tarbimist, mistõttu on riik võtnud suuna kõrgtehnoloogilisele tootmisele.
Euroala on energiahindade ja tarneahelate probleemide kiuste kasvanud oodatust tugevamalt, kusjuures töötlev tööstus on (Saksamaa erandiga) taastumas. Euroopa Keskpank tõstab prognoosi järgi tänavu intressimäära veel korra – septembris 25 baaspunkti võrra – ning jätab need 2027. aastal muutmata. Langust 2%-le oodatakse alles 2028. aasta teises pooles. USA Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid tõenäoliselt ei muuda, tehes esimese 25-baaspunktise langetuse uuel aastal.
Eesti vaates on positiivne meie kaubanduspartnerite korralik majanduskasv. Soome prognoosi on tugevama sisenõudluse toel tublisti ülespoole korrigeeritud ning eratarbimine ja eksport veavad Rootsi ja Läti oodatust kiiremat taastumist. Leedu kiiret kasvu toetab praegu II pensionisambast välja võetud raha majandusse suunamine, ent selle mõju taandudes on oodata sealgi kasvu aeglustumist.
