Elering uuendas Euroopa Liidu taastekava toel ligikaudu 350 kilomeetrit õhuliine ning tugevdas elektrivõrku Lääne-Eestis, saartel ja Eesti-sisestes põhivõrguühendustes. Tööde kogueelarve oli ligi 124 miljonit eurot, millest EL toetus moodustas 36,2 miljonit.
„Elektrit peab olema võimalik viia õigel ajal sinna, kus seda vajatakse. Eesti elektrivõrk on tänu taastekava toel tehtud töödele täna tugevam, töökindlam ja paremini valmis nii kasvavaks tarbimiseks, tormideks kui ka uute tootmisvõimsuste ühendamiseks,“ ütles Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja. „Vähem tähtis pole ka see, et saime tänu toetusele teha tööd ära kiiremini ja suuremas mahus, kui see oleks võimalik võrgurahastusega.“
Nelja aasta jooksul tehtud tööd viidi ellu piirkondades, kus võrgu läbilaskevõime ja töökindlus vajasid Eesti elektrisüsteemi arenguks kõige rohkem tugevdamist. Elering rekonstrueeris täielikult umbes 235 kilomeetrit õhuliini ja 115 kilomeetril tehti parendustöid. Lisaks rajati või uuendati kaheksa kilomeetrit maakaabelliini ja viis kilomeetrit merekaablit.
„See on korraga nähtamatu ja nähtav töö. Nähtamatu seepärast, et põhivõrk on meil väga töökindel ja läheb aina tugevamaks, mistõttu me ei pruugi veel paremat võrku märgatagi. Aga siiski ka nähtav, sest nii suured uuendused jäävad siiski ka maastikul silma. Rääkimata kõigist valdkonna inimestest. Aitäh kõigile, kes sellele kaasa aidanud,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Märkimisväärne osa töödest parandas Lääne-Eesti, Saaremaa, Muhu ja teiste saarte elektrivarustuse töökindlust. „Saarte puhul on oluline, et elektrivarustus ei sõltuks liigselt ühest liinist, mastireast või tehnilisest lahendusest. Tugevamad ühendused annavad elektrisüsteemi juhtimisel rohkem võimalusi nii hooldustööde, rikete kui ka keerulisemate ilmaolude ajal,“ selgitas Reigo Kebja.
Taastekava toel valminud Eleringi projektidele tõmbas joone alla suve alguseks valminud Lihula-Virtsu 22-kilomeetrine õhuliin, mille käigus asendati kõik mastid, juhtmed ja muu vajalik. Tööde ajal kasutati elektriühenduse tagamiseks valdavalt puidust asendusmaste, ajutiselt kandis kõrgepingemasti rolli ka kraana.
Võrgu tugevdamine oli vajalik ka uute tootmisvõimsuste liitmiseks. Eesti elektritootmine on taastuvenergia kasvu tõttu liikunud üha enam lääne poole, kus on head tingimused tuule- ja päikeseenergia tootmiseks. Selleks peab põhivõrk olema piisava läbilaskevõimega ning võimaldama elektrit kindlalt edasi kanda.
Eleringi võrguarenduste Euroopa Liidu toetuse maht oli 36,2 miljonit ja projektide kogueelarve ligi 124 miljonit eurot.
