Sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) on EKRE hinnangul kaotanud mitmel põhjusel usalduse, sealhulgas sel põhjusel, et ta ei ole näidanud üles huvi ega initsiatiivi, et lahendada naiste tugikeskuste kroonilist alarahastatust. Nüüd ootab teda ees Riigikogu opositsiooni poolt umbusaldamine.
Raha ikka on, aga see läheb nn “kaasamisele” ehk ametnike koolitusreisidele, luksuslikele pidustustele, 3000-eurostele segistitele kontorites, tulemustasudele, natuke ka kommunikatsioonile, et inimesed ei unustaks, kui „hästi“ meil kõik on ja kui vajalik on Istanbuli perverdileppes osalemine. Eriti, kui see tagab teatud maailmavaatega mittetulundusühingutele järjepideva riikliku rahastuse.
Nimelt on rahastus naiste tugikeskustele kasvanud alates 2019. aastast vaid seitse protsenti, samal ajal, kui hinnad on kasvanud ligi 50 protsenti. Alates 2023. aastast on rahastus püsinud samal tasemel ehk natuke üle miljoni euro. See raha läheb kokku 16 tugikeskusele igas Eesti maakonnas.
“EKRE hinnangul on lubamatu, et minister laseb vägivalla all kannatavatel naistel jääda abita ajal, mil nõudlus teenuse järele kasvab ning varjupaigad töötavad pideva ülekoormatuse ja alarahastuse tingimustes,” märkis EKRE esimees Martin Helme.
Naiste tugikeskuste juhid toovad ka ise välja, et vägivalla eest pagevaid naisi on keerulisem abistada kui veel mõned aastad tagasi.
Kuigi tugikeskuste uksed on endiselt kõigile abivajajatele avatud ja esmane kriisiabi tagatud, on rahapuudus hakanud sööma teenuse sisu.
Naiste varjupaikade liidu juhatuse liige Eha Reitelmann selgitas ERRile, et kõige valusamalt on pihta saanud juriidiline nõustamine, mis on äärmiselt oluline just laste hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlustes.
Kui veel viis aastat tagasi suutsid tugikeskused pakkuda kriitilisematel juhtudel naistele kohtus esindamist, siis täna on see võimalus kadunud.
“Nüüd saame paljudel juhtudel pakkuda juristiteenust vaid kaks-kolm tundi, et naisele tema võimaluste spekter avada,” selgitas Reitelmann.
See tähendab, et keerulises ja emotsionaalselt kurnavas kohtuprotsessis peab vägivallaohver sageli ise hakkama saama, sest professionaalse juriidilise nõu pakkumiseks tugikeskusel raha ei jagu.
“Haavatavas seisus inimesed – vägivallaohvrid, eakad, puudega inimesed – jäävad ilmselgelt riigi poolt abita, sest nad ei suuda oma probleeme formuleerida. Esmast abi suudavad praegu anda ka meie töötajad, aga ma ei kujuta ette, et juturoboti abi aitaks meie klientidel tegelikult olukorrale lahendust leida,” rääkis Reitelmann.
Reitelmann lisas, et kuna tugikeskuste poole pöördub palju naisi seoses lastega seotud vaidlustega, siis ei kujuta ta ette, mis uuest aastast edasi saab.
Ka puuetega inimeste koda saatis esmaspäeval justiits- ja digiministeeriumile kriitilise kirja, kus märgiti, et nad ei saa toetada täielikult juturobotile üleminekut.
“Tehnoloogilised lahendused saavad olla lisavõimalused lisaks olemasolevatele, mitte olemasolevate teenuste asendamiseks,” kirjutas puuetega inimeste koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk.
Reitelmanni sõnul ei pakuks tasuta esmase õigusabi kaotamisel lahendust ka riigi poolt pakutav tasuta õigusabi, mida osutavad advokaadid.
