Meil on teravalt päevakorras see, et naised polevat “jalgadega sünnitusmasinad”, ühiskond muutub üha enam sünnitamis- ja lastevaenulikuks, naistele süstitakse karjääritegemise eelistamist… samas on üha enam jutuks ka kaitseküsimus, sealhulgas teenistuskohuslaste arvu vähenemine.
Seetõttu tõuseb päevakorda ka naiste kohustuslik kaitseväeteenistus. Kui noored naised loobuvad emadusest, lastest ja perest, siis on täiesti loomulik, et nad peaksid oma bioloogilisest rollist loobudes võtma rohkem enda kanda ka ühiskondlik-riiklikku kaitsjarolli koos meestega. Siis nad ei vaja enam kaitset eluandjate ja iibe tõstjatena.
Muidu muutub ühiskond sooliselt ebaõiglaseks: mehed on sõja korral kohustatud rindele (kardetavasti surema) minema, lastetud naised, kel pole perekohustusi, aga naudivad tagalasolemist, mis annab märgatavalt rohkem võimalusi ellu jääda. Siin võiksid tõesti liberaalsed “triibulised nimekirjad” jutuks tulla. Naiste karjäär võib tulla ka sõjaväes, mitte modellilavadel.
Lastetuse oma elu eesmärgiks seadnud naised, sealhulgas karjäärinaised ning needki, kes loobuvad lastest kliima nimel, viljatust seksuaalsest suunitlusest või kes otsustavad sugu meheks vahetada, tuleb lülitada kohustuslikusse riigikaitsesse.
Põhjus on selge: sündimus langeb Eestis sedavõrd katastroofiliselt, et varsti napib noormehi, keda Kaitseväkke kutsuda. Migrandid sinna ei sobi, sest neil on lojaalsuseks ka teine kodumaa, seega jäävad üle viljatusele orienteerunud noored eestinaised. Feminiseerumine tuleb viia kaevikutesse, naised sobivad hästi ka näiteks droonimeeskondadesse, kes hakkavad küttima vaenlase tehnikat ja üksusi.
Kui ühiskond feminiseerub, siis tuleb naised kaasata mitte ainult firmade juhatustesse, vaid ka Kaitseväe lahingüksustesse, valmistuma Venemaa agressiooni tagasi lööma.
Veel feminiseerumisest. Vaidlemata vastu sellele, et naiste roll ühiskonnas peab olema tuntav ja õiglane, tuleb nentida, et naiste positiivse rolli esiletõstjad on valdavalt… naised ise.
See meenutab kunagist sõnelust ühel rahvusvahelisel foorumil, kus Vene esindaja väitis, et vene rahvas olevat suur rahvas ja Vene riik olevat suur riik ning seetõttu pidavat muu maailm venelastesse austusega suhtuma. Selle peale vastas Poola esindaja, et suur pole mitte see rahvas ja riik, kes ise ennast suureks peab, vaid see, keda teised suureks peavad. Jutt käib siin mitte arvudest, vaid vaimsest mõjust.
Sama on ka naiste puhul. Kohalike valimiste eel rääkis sotsitar Liia Hänni pidevalt sellest, kui olulised olevat naised volikogudes. Kindlasti nad on, aga seda peavad välja ütlema mehed, sest siis on see tunnustus – kui naised ise nii räägivad, on see pigem eneseupitus.
Kunagi oli lauluke: “Hurraaderii, hurraaderaa, küll rõkkaks rõõmus maakera, kui kõik maailma võim võiks olla laste käes. Ei nutmas näeks siis ühtki last, Austraalias, Ameerikas, Euroopas ega Aasias, ei Aafrikas.”
Pragmaatilised irvhambad võtsid selle peale ette analüüsi ja leidsid lõpuks, et kui lastele võim ka päris reaalselt kätte anda, kukuks maailm loetud päevadega kokku, kasvõi juba ebakompetentsuse ja kogemuste puudumise tõttu. Teiseks leiti, et lasteaiaski võib näha, kuidas lapsed üksteist kiusavad, hoolimata kasvataja manitsustest – lapsedki ei leiaks igas küsimuses konsensust, nad läheks tülli juba selle peale, milline magustoit lõunaks tuleb.
Maailm koosneb meestest ja naistest ja parim variant on jätkuvalt siiski see, kui nad üksteist täiendavad. Feminism tegeleb siiski suuresti meeste väljatõrjumisega ja naiste seadmisega nende kohale, mis tähendab, et maailm läheb üsna ruttu teisele poole kaldu ja varsti tõuseb päevakorda maskulismi ehk meesõigusluse vajadus.
Normaalne ühiskond eeldaks, et jäävad siiski meeste ja naiste sektorid. Need võivad küll rohkem kokku sulada, aga olemuslikult peaksid nad alles jääma. Kui aga luuakse feministlikku ühiskonda, siis peaks see ulatuma ka surma hingusega kaitsesektorisse. Kui meestelt võetakse mehelikkus koos igipõlise kaitsjarolliga, siis ei pea nad ka üksi rindejoonel passima, saagu naisõiguslased seltsiks.
Uued Uudised
Tegemist pole EKRE ametliku seisukoha, vaid toimetuse arvamusliku teemaarendusega
