Iga aktiivne poliitikajälgija teab, et Rumeenia, Moldova ja Gruusia valimiste ajal räägiti palju Venemaa sekkumisest, eriti kui “euromeelsed” hakkasid alla jääma. Loogiliselt võttes peaks Kreml üritama mõjutada ka Eesti valimisi, aga sellest räägitakse üllatavalt vähe.
Postimees vahendab: “Tänapäeval on valimised peamine hübriidsõja lahinguväli. Kas oleme täiesti veendunud, et Venemaa ei suuda e-valimisi meie vastu ära kasutada, küsib Fookuse toimetaja Martin Ehala.” Selle peale vastas vaimulik ja veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri, et mitte ainult Venemaa sekkumine pole oht, vaid e-valimised on täies tükis ebaturvalised ja ebademokraatlikud.
Kahtlemata üritab Venemaa Eesti valimisi mõjutada. Esiteks, sel korral saab “hallipassirahvas” viimast korda valida, seega peaks Kreml neid veel proovima kuidagi ära kasutada. Teiseks, idanaaber on kindlasti huvitatud KOOS-partei, sotside ja Keskerakonna edust. Uued Uudised ei väida sugugi, et kõik need kolm erakonda oleks “Kremli mõjuagendid”, aga nende loodav “Vene taust” valimiste järel on Venemaale sama kasulik kui Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 venestamispoliitika venekeelse võõrtööjõu sisseveo kaudu.
Ehk siis peaks Kreml olema huvitatud igast arengust, mis aktiviseerib venekeelse rahva ja toob osa neist võimu juurde, seda ka siis, kui nad pole putinistid – venekeelne keskkond, eriti võimu juures, on Putinile soodne, sealhulgas ka näiteks Jevgeni Ossinovski laiutamine Tallinnas.
Praegu on analüüside põhjal näha, et näiteks KOOS on aktiivne Ida-Virumaal, Maardus ja Tallinnas. Venekeelse rahva on aktiivseks teinud mitmed sündmused, ennekõike kirikute ja koguduste seadus, Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine, ka KriKallase pseudoalgatus eestikeelseks hariduseks (mis töötab küll täiesti vastupidiselt, aga ega vene valija sellest aru saa) – on selge, et erinevalt eesti valijast on vene valija seekord eriti aktiivne, sest just kohalikud valimised annavad neile poliitilise väljundi kõige lihtsamalt ja tuntavamalt.
On täiesti loogiline, et Kreml on Eesti valimistel kohal. Miks aga sellest nii vähe räägitakse?
Elementaarne, Watson, kui kasutada populaarset väljendit. E-valimised liiguvad praegu noateral, OSCE-ODIHR-i raport tõi välja palju kitsaskohti, nüüd paljastasid rikkumisi ka vaatlejad ning avapäeval selgus ka, et elementaarne valijainfo oli uuendamata. Kirves võib e-valimistesse iga hetk sisse raksatada ja võimueliidil pole sugugi vaja teateid Venemaa sekkumisest, mis paneks kahtlema ka selles, et ka e-valimised ikka on nii turvalised, et ise ka e-valimisi kasutav Kreml sinna sisse ei pääseks? Venemaa häkkerid on ju “hea kuulsusega”, nendega seostatakse paljusid valimisi läänelikus ruumis, samuti küberrünnakuid.
Võimuerakonnale on jutud Venemaa sekkumisest ohtlikud, sest need seaksid kahtluse alla ka e-valimiste turvalisuse, ja seda, et kahtlased asjad toimuvad, sellest teatas ka valimisvaatlejate meeskond: “Aruande kohaselt pole häälte avamise võtme kompromiteerimise tõttu algava elektroonilise hääletuse puhul tagatud valimissaladus.” Ehk kui kuskil lekib, siis on võimalik, et lekib kõik. Kui meenutada Herman Simmi ja Deniss Metsavast, siis pole võimatu, et “kuldvõtmekesest” valmib kuskil koopia.
Valimisvaatlejate nähtut edastab Varro Vooglaid: “Lihtsalt hämmastav, kuidas asju aetakse. Selle asemel, et häälte avamise võtme osakuid sisaldavate kiipkaardid koheselt pärast kasutamist uuesti pitseerida, mindi nendega lihtsalt ca 15-ks minutiks “rändama”. Reaalselt pole ju sedasi võimalik veenduda, et kaarte “rännaku” ajal ei kopeeritud. Nagu Märt Põder konstateerib: “Elektroonilise hääletuse turvamudelis tähendab häälte avamise võtme kompromiteerimine, et hääle salajasus valimistel pole enam tagatud.” Muu hulgas hämmastab lihtsalt see käpardlikkus, millega e-hääletamist läbi viiakse.”
Sotsiaalmeedias lausa naerdakse, et järsku saavad küberruumis kokku reformierakondlased, kes kandivad hääli endale, ja FSB, kes kandib neid KOOS-ile. Muide, kui Venemaa seda viimast erakonda valimistel aitab, siis ei tõsta ta teda kindlasti mitte võitjaks, vaid ikka reaalsele positsioonile, kus miski silma ei paista, aga poliitilist mõju avaldada saab.
Kokkuvõtvalt: on tähelepanuväärne, et Euroopa Liidus nii laialdaselt kasutatavat narratiivi Venemaa sekkumisest valimistesse Eestis ei kasutata, ja millisest küljest seda ka ei vaataks, ette jäävad ikkagi e-valimised, mida mujal maailmas ülivähe kasutatakse. Eestis oleks väga hea selgitada näiteks Keskerakonna edu Tallinnas Vene mõjutustegevusega, aga kui keskerakondlased on aktiivsed e-valimistel, paneks see kahtluse alla elektroonilise hääletamise.
Anastasija Kovalenko-Kõlvarti puhul küll üritati teha sama, mis Rumeenia “paremäärmusliku” presidendikandidaadi puhul, kelle valimisedu selgitati TikToki-kampaaniaga – tema suhtes prooviti kahtluse alla seada tema populaarsus sotsiaalmeedias.
Olukord aga on selline: Venemaa üritab kindlasti valimistulemusi mõjutada ja päris kindlasti maadlevad Vene häkkerid just praegu Eesti e-valimiste kallal. Neil on seal palju lootust, nagu näitavad viimased uudised sellest, kuidas valimisteenistus turvalisusega mängib. Reformierakond aga ei taha mingil juhul rääkida Venemaa-poolsest ohust e-valimistele, sest siis nad tunnistaksid endi kahtlusi turvalisuse osas.
Igal juhul on kindel, et Eesti e-valimiste kallal on praegu ohtralt omi ja võõraid üraskeid ning mitte kunagi varem pole välismõjutus sealtkaudu nii reaalne olnud kui anno 2025.
Ja veel: kui palju aga mõjutavad Eesti valimisi meie “sõbrad liberaalsest Läänest”? Meenutagem 2023. aasta Riigikogu valimisi, kus “liberaalne mõju” oli ülituntav ja -tunnetatav…
Uued Uudised
Samal teemal Vaatlejate eelraport: valimissaladus algavatel KOV valimistel pole tagatud
