Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme esitas kaebuse Riigi Valimisteenistuse kohta e-valimistega seotud toimingu peale.
Esiteks
Riigi Valimisteenistus (RVT) viis 29. ja 30. septembril läbi proovihääletused ja elektroonilise hääletuse võtmete loomise. Võtmete loomise käigus rikuti RVT enda poolt kehtestatud turvaprotokolli, lubades võtmete kasutajatel protsessi käigus ruumist lahkuda.
Riigi valimisteenistus (RVT) loob seaduse järgi “avalikult elektrooniliste häälte krüpteerimiseks häälte salastamise võtme ja häälte dekrüpteerimiseks häälte avamise võtme” ja “enne elektroonilise hääletamise algust korraldab riigi valimisteenistus avalikult proovihääletamise”.
Häälte avamise võtme osakute talletamiseks mõeldud kiipkaarte ja võtme kasutamiseks mõeldud opsüsteemi sisaldavat välist kõvaketast tuleb väljaspool kasutamist hoida turvakleebisega pitseerituna. See on vajalik, et kõrvalised isikud ei saaks kiipkaartidel olevatele võtmeosakutele ligipääsu või kui see juhtub, siis on see rikutud turvakleebise järgi tuvastatav.
Riigikogu konverentsisaalis 30. septembril läbi viidud proovihääletusel kontrollis audiitor üle võtmehoidjate kiipkaartide turvakleebised ja eemaldas need kasutamiseks, kuid proovihääletusel antud häälte dekrüpteerimise järel võtsid valimiskomisjoni liikmed Olari Koppel, Ingrid Kullerkann, Sirje Kaljumäe, Epp Hannus ja Airi Mikli pärast kiipkaartide kasutamist kaardilugejas need endaga konverentsisaali kaasa, kus kiipkaardid olid 15-minutise ajavahemiku jooksul turvakleebisega kaitsmata kujul. Seda tegid valimiskomisjoni liikmetest võtmehoidjad hoolimata RVT töötaja ja e‑hääletuse rakkerühma juhi Indrek Leesi eelnevalt antud selgest juhisest pärast kiipkardi kasutamist kaardilugejas minna uuesti pitseerimisele.
Sellega on loodud olukord, kus loodud võtmed on kompromiteeritud. Võtmetoimingute sellise korralduse juures on nende turvalisus üksnes näiline. Praktikas tähendab see võimalust, et neid on kopeeritud või rikutud. Selle tagajärjel on võimalik kõrvalistel isikutel saada ligipääs valijate andmetele ja konkreetse valija valimiseelistusele, samuti on loodud võimalus, et kopeeritud võtmetega saab tekitada nö ametlikult kinnitatud valimistulemusi, mida pole võimalik eristada VTK enda poolt allkirjastatud valimistulemustest.
Olukorda halvendab võrreldes varasemate valimistega veelgi lohakam turvaprotseduuride rakendamine. Kuigi häälte avamise võtme loomisel, osakuteks jagamisel ja nende kiipkaartidele salvestamisel lubab võtmerakendus määrata kaardi kasutajale PIN-koodi, siis seda ei tehtud ja seetõttu on kolmandatel isikutel võimalik lugeda kiipkaartidelt häälte avamise võtmeosakuid välja füüsilise ligipääsu korral kiipkaardile ka võtmehoidja teadmata. Üldteada on ka tõsiasi, et tehnoloogiliselt on võimalik kaarte lugeda ja kopeerida ka distantsilt.
Kui varasemalt oli võetud eesmärgiks, et viiakse läbi võtmeprotseduurideks kasutatava riist- ja tarkvara tarneahela kontroll avalike ettevalmistavate toimingute käigus, siis on sellest nüüdseks täielikult loobutud. Samamoodi oli elektroonilise hääletuse algses turvamudelis võtmehaldusel nõutud riistvaralise turvaseadme kasutamine, kuid ka sellest nõudest loobutud.
Teiseks
Vabariigi Valimiskomisjoni tunnistas oma koosolekul 9. oktoobril 2025 kehtetuks oma otsused nr 94 ja 95, mis olid vastu võetud 09.02.2024. Kaebajale teadaolevalt toimub praegu elektrooniline hääletamine ilma seaduses ette nähtud kehtivate tehniliste nõueteta. See tähendab, et elektroonilist hääletamist viiakse läbi ilma kehtiva korrata.
Seoses sellega:
1. Taotleme elektroonilise hääletamise viivitamatut peatamist kuni puuduste kõrvaldamiseni.
2. Seni antud kõigi elektrooniliste häälte tühistamist.
Leiame, et praegusel kujul läbi viidav elektrooniline hääletamine riivab erakonna ja erakonna kandidaatide õigusi.
Martin Helme, EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esimees
