Ilmselt oleme juba harjunud sellega, et meil ei ole inimeste tagakiusamiseks vaja vähimatki põhjust. Eesti Vabariigis vaenatakse ja ahistatakse Kuremäe nunnasid sellepärast, et nad võivad tulevikus midagi paha teha. Nunnad ei ole midagi kriminaalset korda saata, ometi suruvad revolutsioonilised madrused ja globalistid-satanistid läbi nn kirikute põletamise seaduseelnõu.
Ja lisa tuleb. Selge see, et lollaka kirikute seadusega vehkides ei saa kogu elanikkonda puuri pista. Kristlasi on väheks jäänud. Kui keegi on seadust rikkunud, siis on süvariigil tüübi rajalt maha võtmine lihtne. Allah on aga asja nii vildakalt sättinud, et režiimile ebameeldivate isikute hulgas on rõhuv enamus ausaid ja seadusekuulekaid kodanikke. No ei saa küüsi taha kohe mitte kuidagi.
Selle kitsaskoha lahendamiseks on meil käsil mitu algatust, üks on eriolukorra seadus, mille 1500-leheküljelisest seletusest on kirjaoskajad välja lugenud poliitiliste vastaste vangistamise võimaluse. Aga rusikad sügelevad ka enne ja pärast eriolukorda ning väljaspool kirikuid ja kloostreid. Universaalne lahendus on leitud, Siseministeerium õmbleb mütsi, mis sobib kõigile.
Siseministeerium soovib muuta terroristliku propaganda omandamise ja pideva jälgimise karistatavaks. Terrorism on halb ja pealegi on ta vabariigi seadustega keelatud. Paned kuskile pommi, keegi saab viga ja sina lähed kinni, selge, loogiline arusaadav. Muide, meil on keelatud ka sõjapropaganda, selle seaduse alusel aga ühtegi rotti vastutusele ei ole võetud. Kuidagi ei saa võtta, sest siis jääks lehetoimetused ja riigiasutused inimtühjaks.
Mis on terroristlik propaganda ja milline on selle pidev jälgimine, pole meile arusaadavalt selgitatud. Kas see, kui sa jälgid 23 tundi ööpäevas BLMi, Antifad või kommunismi jutlustavat jaama, aga vahepeal keerad teleks tunniks jalgpalli peale, on pidev jälgimine? Minu meelest ei ole. Aga see ei olegi tähtis, asja mõte ei ole pidevuses, jälgimises ega ka terrorismis.
Tähelepanu, tähelepanu! Seekord osatakse oma plaani isegi põhjendada, nüüd tuleb küll seina peale rist joonistada: “Kuigi kõige ohtlikumana näeb ministeerium islamiäärmuslust, on ametnike hinnangul Eestis probleem ka paremäärmuslik radikaliseerumine.” Islami masuurikad on võigas ajalooline fakt, aga millisest paremäärmuslusest võiks käia jutt?
Kõik ei ole veel sellest kuulnud, mitte aimanudki, aga Eestis valitseb üüratu paremäärmusluse oht. Täitsa tõsiselt räägivad sellist juttu ametmehed. Ministeeriumi väljatöötamiskavatsuses seisab, et terroristliku propaganda näitena võib tuua Eestis süüdi mõistetud paremäärmuslikku ideoloogiat viljelenud Feuerkrieg Divisioni tegevuse, kus propagandat oli vaja, et uusi liikmeid värvata.
Feuerkrieg Division peaks küll kõigile hirmu nahavahele ajama, selles mõttes väga hea näide. Seesama Feuerkrieg Division, just. Täitsa hull värk, Saaremaal oli mingi 13-aastane naga, kes rahvusvahelise terroristide püüdmise aktsiooni tulemusel tabati. Teda esitleti punameedias kui rahvusvahelise natside terroriorganisatsiooni füürerit.
Naga oli täiesti olemas, võib-olla oli ka organisatsioon, aga terrorit ei olnud. Pole teada Joy Divisioni ohvreid, ei surnuid ega vigastatuid. Keegi võiks maailma rahvastele seletada, kuidas on olemas terror, kui ei ole kedagi magama pandud ega isegi uimaseks löödud. Veel kord peame tõdema, et tähtis ei ole propaganda, pidevus, terror, ei ohvrid ega mingid ülipüüdlike kommunistide poolt vangi pandud lapsed.
Marukoer on maetud siia, lugege hoolega: “Siseministeerium toob karistusseadustiku muutmise väljatöötamiskavatsuses välja, et praegu peab riik sisuliselt jääma ootama, kuni radikaliseeruv inimene on pannud toime terrorikuriteo või jõudnud sellega katsestaadiumisse. Terroriaktid on aga muutunud järjest lihtsamaks ja rünnaku planeerimine ei nõua palju aega ega ressurssi.”
Kui see kõik nii lihtne on, miks see lasteaed siis juute ja neegreid õhku ei lasknud? Ma ütlen selle peale, kodanikud ministeeriumis, te peate oma astroloogi vallandama, süvariik vajab usaldusväärset augurit, kaardimoori või mustlast, kes kaartide pealt vaatab, millal pauk käib ja kellest saab terrorist. Kui on kindel, et hakkavad pommitama, siis öelge mulle, millal ja kes, muidu kaldun pikalt saatma ja vastikult irvitama.
Täielik debiilsus, nimetatagu mulle mingi kuritegu, mille eest saab kongi toppida, kui seda tegu pole toime pandud ega isegi üritatud. Mõrv, vargus, röövimine ja vägistamine muutuvad kuriteoks siis, kui nad on ära tehtud, mingil tingimusel võib ka katse olla karistatav. Kavatsus ise ei ole kuritegu. Aga kriminaalromaanide omamise ja pideva lugemise eest siiani mõrvasüüdistust ei ole esitatud.
“Ministeeriumi plaani järgi muutuks karistatavaks ka terroristliku propaganda teadlik ja järjepidev jälgimine, levitamine või terroristliku materjali järjepidev omandamine – välja arvatud juhul, kui seda on tehtud näiteks hariduslikul, kunstilisel või teaduslikul eesmärgil. Sarnaselt ei tohi Eestis pidevalt jälgida või omandada ka lapspornot.”
Mis see lasteporno siis puutub? Last ei tohi ära ka süüa, aga see ei ole põhjuseks, et mind vangi panna, kui ma Lenini, Bakunini või Trotski teoseid loen, kogun või laenutan. Seost ei ole, lasteporno on keelatud, terroristid Kropotkin, Azef, Trotski, Savinkov ja Lenin ei ole. Ja üldse, riigiametnik ei tohi olla loll nagu lammas, mingi arusaamine õigusriigist ja juriidika alustest on siseministeeriumis kohustuslik.
Aga huumor ei lõppe: “Terroristliku propagandana defineerib ministeerium igasuguse propaganda, mida ei levita teised riigid, nagu näiteks Venemaa.” Sealhulgas siis igasugune propaganda, mida levitab Eesti riik (ei ole ju Eesti teine riik, ikka seesama riik), eraalgatuslik feministlik propaganda ka, eks ole, vandid sellist paska näost välja ei aja jne jne.
Seega olge ettevaatlikud igasuguse propagandaga, mida ei levita teised riigid, ministeerium on selle juba ära defineerinud. Mälu värskenduseks – propaganda on teabe või ideede sihipärane levitamine, et mõjutada inimeste arvamusi, hoiakuid või käitumist, sageli emotsionaalselt laetud või ühepoolse esitlusega. Seda kasutatakse poliitikas, reklaamis, sõjanduses või ideoloogilistes liikumistes, et edendada kindlat agendat, manipuleerides teabe esitamise viisiga, ERR ise on siin õpikunäiteks.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 11.09.2025
