in

EKRE eelnõu näeb ette, et kohalikel valimistel lähevad arvesse kandidaatide elukoha andmed registris

Kolmapäeval oli Riigikogus menetluses EKRE eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise kohta ja see läbis esimese lugemise.

Eelnõud tutvustas EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme: “See eelnõu puudutab meid kõiki, meid ehk poliitikuid. Enam-vähem 30 aastat on Eestis niimoodi olnud, et kohalikel valimistel saab kandideerida see inimene, kes elab selles omavalitsuses. Enam-vähem kõik see aeg on arvatud, et elamist mõõdetakse selle järgi, kus sul on sissekirjutus ehk elanikkonna registris märge aadressiga.

Nüüd, kuna seaduses on kirjas siiski, et püsiv elukoht, mitte registrikanne, siis Pearud ja Andresed on välja nuputanud viisi, kuidas üksteisele kaebuseid teha, ongi teinud kaebused. Ja kohtud on selle asja nii sõlme keeranud, et tänasel päeval mitte keegi enam aru ei saa, mis see õige asi on, kus sa elama pead, kui kaua, kuidas seda mõõdetakse. Algatatud on kriminaalasju, toimub mingisugune üksteise taandamine omavalitsustest nii valimiste eel kui järel, volikogudest. Ja ilmselgelt peab seadust muutma, et asi oleks selge.

Meie ettepanek selles eelnõus on lihtsalt kaotada ära see elukoha aadressi nõue, et nii nagu Riigikogu valimistel kandideerid, millises omavalitsustes tahad, peaasi, et oled Eesti elanik. Aga olles rääkinud siin põhimõtteliselt peaaegu kõikide teiste erakonna fraktsioonidega, siis tundub, et soovitud või eelistatud lahendus oleks see, kui me fikseerime seaduses, et elukoha andmed registris ongi see, mille järgi võetakse, ja keegi ei pea hakkama nina nokkima, kas seal päriselt elatakse või mitte või kui palju seal päriselt elatakse, vaid registri andmed ongi see alus. Selle tõttu ma siin pikka kiidukõnet eelnõule ei pea.

Komisjonis käis see läbi kevadel. Kevadel otsustas komisjon ta esimesel lugemisel tagasi lükata. Minu ettepanek Riigikogu saadikutele on seda mitte esimesel lugemisel tagasi lükata ja teha vajalikud muudatused teise lugemise ajal, et me jõuaksime lahenduseni, kus ei käiks üksteise tagaajamine, pealekaebamine, kriminaalasjade algatamine, sest see on selline, ütleme, probleem, mis puudutab kõiki võrdselt, see ei ole ühe erakonna või ühe piirkonna mure.”