Reformierakonna valitsedes tuleb hullumeelsust ustest ja akendest: maksutõusudega pidavat rohkem raha kätte jäävad, tuule- ja päikeseelekter olevat põhjamaises kliimas hea ja odav jne, jne, iga järgnev jutt absurdsem kui eelmine.
Delfi Ärileht kirjutab: “Kodumaisest toidust saab luksus. Tootjad süüdistavad poekette väljasuretamises” ning selle juures on lisa: “Analüütik: kohaliku toidu kadumine võib olla majandusele hea.”
Ei kujuta ette, mis selle analüütiku peas toimub, kas ta on hariduse saanud marksistlikus Tallinna Ülikoolis?
Lõunas käiv Ukraina sõda on meile teadvustanud, et sõda võib jõuda ka meie õuele. Riiklik ideoloogia jutustab kogu aeg peatsest kliimakatastroofist. Kriiside vältimatusest jutlustavad praktiliselt kõik.
Ja siis tulevad “analüütikud”, kes sülitavad riiklikule toidujulgeolekule, omale toidule, eelistades võõramaist. Kuidas peaks sõjalise konflikti korral meieni võõras toit jõudma, samas kui kodumaise toidu oleme ise oma kätega välja suretanud? Oma toidutootmine peab igal riigil alles jääma ja seda peab elus hoidma kasvõi protektsionistlike meetmetega.
Eesti on selja keeranud kõigele, mis oli varem tähtis, alates Laulva revolutsiooni peamisest nõudest keelata venekeelse võõrtööjõu sissevedu, kuni selleni, et nüüd loobume põhimõttest “Eelista eestimaist!” Ja see globaliseerumine on plahvatuslikult kasvanud just Reformierakonna valitsedes.
Mis inimesed küll need on, need “analüütikud”, kes riiklikus ja ühiskondlikus süsteemis propageerivad omamaisest toidust loobumist?
Tegelikult me teame, need on “jürgenligid”, kes keeravad majanduse tuksi, maksustavad rahva vaeseks ja virisevad siis, et tarbijad pidavat majanduskasvu “mehiselt” tagasi hoidma.
Uued Uudised
Lisatud poliitikavaatleja Taivo Sepa kommentaar: “Eesti on pannud tootjatele kaela veskikivid ja käsib ujuda võidu teiste välismaiste võistlejatega. Kaupmees ütleb õigesti, et vaesuv rahvas ei suuda eelistada kodumaist ja valib letil välismaise. Siin teha mingit üllatunud nägu ei ole mõtet.
Küsimuse peaks püstitama hoopis nii, et miks on Eestis toodetud kaup kallim kui mujal toodetud kaup? Ainult rumal ajab siin kõik ahnuse kaela. Ahned ollakse ka mujal. Kui ikka sinu tootmissisendid (elekter, transport jpms.) on aetud kallimaks kui mujal, siis ei ole lihtsalt võimalik selle veskikiviga kaelas olla konkurentsis teiste välismaist tootjatega.
Konkurentsivõime on siin võtmerollis. Teistes riikides valitsused toetavad ja teevad kõik, et tootjad püsiks konkurentsis. Eestis ütlevad, et polegi vaja tootmist ja ostame välismaalt. Aga kust maksud tulevad, kust see raha välismaalt ostmiseks tulema hakkab? Tõepoolest, lapsed täiskasvanu nahas juhivad meie riiki.”
