Jolleritel palun silmad ja kõrvad kinni katta, uudised on väga halvad. Ühekordsed näomaskid, mida kasutati Covid-19 ajal, on keemiline viitsütikuga pomm, kinnitab äsja avaldatud uuring. Looduses vedelevad maskid lagunevad mikroplastiks ja kantserogeenseks olluseks nimega bisfenool B.
Nad ütlevad, et pandeemia kõrgajal kasutas progressiivne inimkond igas kalendrikuus 129 miljardit maski. Klounaad tõmmati hüsteeritsedes käima, kuid muidu nii kliima- ja keskkonnateadlikud uuskommunistid ei mõelnud seekord ei taaskasutusele ega utiliseerimisele. Nüüd on tulemus käes, paaniline surmahirm tõi kaasa reaalse probleemi.
Viirusepaanika ajal laiali loobitud maskid on keemiline viitsütikuga pommi, mis ilmselgelt kahjustab inimesi, loomi ja keskkonda, selgub uuringust. Miljardid tonnid klounimaske, millest usuti ja loodeti abi viiruse leviku tõkestamiseks, lagunevad nüüd kus juhtub, eraldades mikroplasti ja keemilisi lisandeid, sealhulgas endokriinseid häirijaid – selline on teadus täna.
Kuna ringlussevõtu võimalust polnud, sattus enamik mürgistest maskidest prügilatesse või risustas tänavaid, parke, randu, veeteid ja maapiirkondi, kus nad nüüd vaikselt lagunevad. Hiljutised uuringud on teatanud ühekordsete näomaskide märkimisväärsest esinemisest nii maismaal – kui ka veekeskkonnas.
Iga uuritud mask eraldas mikroplasti, kuid FFP2 ja FFP3 maskid – mida turustati kui viiruse leviku vastase kuldstandardi kaitset – eraldasid neli kuni kuus korda rohkem mikroplasti. Vähe sellest, leotusvee järgnev keemiline analüüs näitas, et meditsiinilised maskid eraldasid ka bisfenool B-d, endokriinset häirijat, mis toimib östrogeenilaadselt, kui see imendub inimeste ja loomade kehasse.
Bisfenool B on tõeline nuhtlus, sarnast bisfenool A kemikaali puistavad laiali ka meie tuulemöldrite hiiglaslikud tiivikud, mõlemad on endokriinsed häirijad ja põhjustavad hormonaalseid häireid, arenguprobleeme, võimalikku vähiriski ja keskkonnakahjustusi toiduahela kaudu.
Mõned uuringud viitavad, et bisfenool B võib nõrgendada immuunsüsteemi, suurendades vastuvõtlikkust haigustele. Esialgsed andmed näitavad võimalikku seost bisfenool B ja südame-veresoonkonna probleemide vahel. Bisfenool B on uuem aine, vähem uuritud ja seetõttu on tema kasutamine ka vähem reguleeritud.
Õudustäratav fakt on see, et kui inimesel on uriinis erituva bisfenool A hulk tõusnud, siis tõstab see üldsuremust umbes 50% järgmise kümne aasta jooksul. See on hullumeelselt kõrge suremuse kasv.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Tuuletööstuse pahupoolest” arutelul Riigikogus kirjeldas doktor Anti Kukkela bisfenool A mõju ja seost meremiihalite nuhtlusega järgnevalt, (bisfenool B mõju tervisele on sarnane, tegemist on keemiliselt sarnaste ainetega):
“Tuugenilabade kaalust umbes 30–40% moodustab bisfenool A, mis on naftakeemia produkt. Tänapäevaste mõõtmetega tuugenite puhul ühe laba kaal on 60–90 tonni, seega ühe laba kaalust umbes kuni 20–30 tonni moodustab bisfenool A.
Probleem on järgmine. 2017. aastal lisas liikmesriikide komitee bisfenool A ohtlike ainete nimekirja kui väga muret tekitava aine. Euroopa Toiduohutusamet on 2023. aastal karmistanud väga oluliselt päevas kilogrammi kehakaalu kohta lubatava bisfenool A hulka, mis tuleb toiduga erinevatest pakenditest ja jääb toidu külge. See on 0,2 nanogrammi, mis on miljardik grammist.
Enne seda on kaheksa aasta jooksul vähendatud lubatava bisfenool A hulka 50 000 korda. Ja nagu te siin välja tõite, on tuugenilabadel erosioon, mis on tingitud meretuulejaamade puhul soolasest veest. Meie kliimas tekitavad vihm, rahe, lumi, lörts tuugenilaba eesmise serva erosiooni.
Tuugenilaba liikumisel toimib õhk sellele liivapaberina ja õhku, keskkonda paiskub mikro- ja nanoosakestena – siin on toodud arvestusega ühe tuugeni kohta, need on sellised tuugenid, mille laba diameeter on 120 meetrit – umbes 62 kilogrammi bisfenool A-d.
Me rääkisime Euroopa Toiduohutusameti lubatud päevastest normidest, mis on nanogrammides – [nanogramm] on miljardik grammist. Siin on räägitud lihtsalt ühe tuugenilaba erosioonist ja sellise mikro- ja nanoplasti saaste keskkonda paiskumisest, aga kui neid on sadu, võtame kogu maa, maailmajao või kontinendi piires, siis see tähendab ilmselt väga suurt keemilist saastet.
Probleem sellega on see, et üha rohkem leitakse bisfenool A põhjustatud haigusi ja haiguslikke seisundeid. Praeguseks on teada umbes 80 haigust ja haiguslikku seisundit, siin on osad välja toodud. Bisfenool A on oma keemiliselt struktuurilt naissuguhormooni sarnane ja sellepärast nimetatakse seda ksenoöstrogeeniks.
See ei ole inimese sees, vaid tuleb inimesest väljastpoolt, aga toimib inimese sees nagu naissuguhormoon. Ja siin on välja toodud: vähk, väärarengud, suhkruhaigus, südame-veresoonkonna haigused, üldsuremuse tõus.
Selle üldsuremuse tõusu taga ei ole mitte ainult üks uuring ja seal näidatakse, et kui inimesel on uriinis erituva bisfenool A hulk tõusnud, siis tõstab see üldsuremust umbes 50% järgmise kümne aasta jooksul. See on meeletu suremuse kasv. Tuugenite selline laialdane kasutuselevõtt tähendab tõenäoliselt meie elukeskkonna, pinnase, põhjavee, pinnavee, õhu ja ka inimeste, loomade massilist kontaminatsiooni bisfenool A-ga.”
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 09.09.2025
