Me peame taas rääkima Jõelähtme prügilast, mille ümber tekitati Tallinna ja Jõelähtme võimu koostöös hall ala, kus põhiseadusega inimesele lubatud õigus tervisele ei kehti.
„Võerdlasse toob tuul iiliti hommikust saadik prügila solgihaisu. Kell 14.50 juba nii vänge, et oksele ajab. Sai 1247 helistatud. Ilusat taasiseseisvumispäeva!“ postitati Facebooki gruppi Jõelähtme valla ja Maardu linna “haisuninad” tänavusel taasiseseisvumise aastapäeval – 20. augustil.
Vaatamata kriitikale meedias ja inimeste kaebustele pole aastatega midagi muutunud. Sellest, et Rebala külasse rajatud Tallinna Jäätmete Taaskasutusest levivast haisust on kujunenud nii Maardu linna kui ka Jõelähtme valla elanikele igapäevane nuhtlus, kirjutas Postimees juba kolm aastat tagasi. „Kui pealinlased naudivad värsket õhku, siis Maardu lapsed enam õues olla, sest hais on lihtsalt niivõrd jube,“ avaldas Postimehe toimetaja Kristiina Reimand. https://elu24.postimees.ee/7664298/prugila-mis-konkreetselt-lammatab-inimesi
Midagi ei muutu, kuni pealinna ja vallavõim lükkavad vastutust endast kaugemale. Jõelähtme vald seadis eesmärgiks tõusta parima elukeskkonnaga omavalitsuseks Tallinna lähedal. Kuid oluline osa vallast on tänu vastutustundetult majandatavale prügilale halvima elukvaliteediga.
Olukord püsib eriti halb Rebala muinsuskaitse tuumikalale jäävas piirkonnas: Vandjala, Võerdla, Ülgase, Rebala, Manniva, Kostiranna, Saviranna, Kallavere ja Uusküla külas ning Maardu linnas.
Keskkonnaameti ja Terviseameti saamatust olukorra lahendamisel võimendab järjestikkuste keskkonnaministrite saamatus või tahtmatus ametnikke tööle panna. Isegi vallavalitsuse poolt uputatakse rohked kaebused lõputusse asjaajamisse ja salatsemisesse ning jäetakse lahendamata.
Kavandatav tuulepark viib haisu pealinna
Jõelähtme vald reserveeris 2003. aasta üldplaneeringuga Ülgase külla maa-ala tuulepargi püstitamiseks. Haisuterror võib senisest palju ulatuslikumad mõõtmed võtta, kui tuulepargile päriselt rohelist tuld näidatakse.
Tuulegeneraatori rootor tekitab nn äravoolu varju, kus õhuvool on aeglasem ja keeriseline. Tuulik tekitab lisakeeriseid olemasoleva õhuvoolu sees. Prügila läheduses töötav tuulik võib kanda haisu palju kaugemale. Kui valitsev tuul puhub asula poole, kuhu haisureostus pole varem ulatunud, siis tuulik toob haisu kohale. Mida rohkem tuulikuid, seda võimsam efekt. Jõelähtme prügila hais võib jõuda Lasnamäele.
Tallinna linnavalitsuse tavaline võte seisneb väites, et nad pole kindlad, et hais tuleb nende prügilast. Võimalikke lõhnahäiringute tekitajatena süüdistatakse Tallinna Sadamat, Kehras asuvat tselluloosi- ja paberitootjat «Horizon» ja Maardus asuvast Ecobio biogaasi tehast.
Kavala jutuga sunnitakse prügila lähikonnas elavaid inimesi taluma iiveldama ajavat lehka, mis imbub kõikjale. Mõned harjuvad nina kirtsutades, teised sulgevad aknad. Kohalike sõnul ei saa haisu tõttu kohati tänavatelgi jalutada. Kujutage ette, kui halvasti tunnevad ennast lapsed, kes õues mängivad.
Vastutajad vilistavad inimeste tervisele
Kurvaks teeb, et Keskkonnaametis valitseb mugav seisukoht, justkui lõhn ise otsest kahju tervisele ei põhjusta, sest ebamugavustunne ei ole tervisekahjustus. See kõlab väga küüniliselt, sest pideva ebamugavustundega elades jääb inimene varem või hiljem haigeks.
Tallinna prügilast leviv lehk ei ole lihtsalt ebameeldiv lõhn. Õhk, mida me sisse hingame on küsimus tervisest, elukvaliteedist ja samuti õiglusest. Selleks ei pea olema arst, teadmaks, et pidev ebamugavustunne võib põhjustada stressi ja haigusi.
Kui terviseandmetega saab osavalt manipuleerida, siis reostatud õhuga kodudes elavate inimeste õiglustunnet riivatakse igal päeval väga tugevalt.
Halva olukorra eest vastutab Tallinna linnavalitsus, kellele prügila kuulub. Inimesed, kes elavad prügila lähistel, ei ole vähem väärt kui tallinlased, kelle prügi hais neid vaevab. Meie ei valinud elamiseks prügimäge, sest prügilast sai meie naaber tagantjärele.
Praegune haisuterror ei ole paratamatus, vaid prügila omaniku valede otsuste ja operaatorfirma juhtide mugavuse tagajärg. Tänapäevane tehnoloogia võimaldab rajada haisu kogumise, katmise ja neutraliseerimise süsteeme. See on vaid tahte küsimus.
Kui prügila omanik ei tunne häbiväärse olukorra lahendamiseks vajadust, siis vähemalt Jõelähtme vald peaks oma inimeste eest välja astuma ja survestama prügilaoperaatorit investeerima haisutõrjesse. Vald peab loobuma endale võetud elanike lohutaja rollist, vaid asuma inimeste huvisid tegelikult esindama ja vajadusel minema kohtusse.
Kui haisu täielik kõrvaldamine ei ole kohe võimalik, tuleb maksta hüvitisi, olgu selleks maksusoodustused, tasuta vee- või terviseuuringud.
Keskkonnainspektsioon peab loobuma prügilahaisu mõjude varjamisest ja olukorda kontrollima ning vajadusel trahvima. Suhtumine, et prügilad ikka haisevad, pole normaalne, sest prügi töötlemine peab toimuma nii, et inimesed saaksid oma kodudes rahus elada.
Jäätmepoliitika pole jätkusuutlik, kui see rajatakse suurel määral üksnes tavainimeste kohustusele üha tähelepanelikumalt prügi sorteerida. Vastutasuks tuleb pakkuda lugupidavat ja hoolivat suhtumist, mida Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse puhul väga napib.
Kai Rimmel, Jõelähtme vallavolikogu liige (EKRE)
