Kohati tahaks hüüda „Jumal, Sa näed, aga ei mürista?!“, aga saan aru, et see on kasutu. Ta (Jumal) ei müristanud ka siis, kui nägi, et huultelt lugemise oskust Eesti inimestel ei ole. Pärast Riigikogu valimisi selgus, et huuled ütlesid hoopis: MAKSUD TÕUSEVAD ja kuidas veel.
Aga kes on süüdi? Kaja Kallasel pole ju sellist professionaalsust, nagu viipekeele tõlk Jegor Andrejevil, kes suudab isegi muusikalised sõnumid perfektselt armsasse ja mõistetavasse sõnatusse keelde panna! Ise lugesime „huuli“ valesti nagu selgus – tegelikkuses öeldi hoopis muud. Valetamises ei julgeks ju Eesti esindusnägusid süüdistada.
EHK – saame selle, mille valime ja valik sõltub meie endi arukusest ning lugemisoskusest. On see siis huultelt, kehakeelest või tegudest, mis tehtud kohalikul või riigi tasandil või nähtav olukorra pealt iga ühiskonnaliikme isiklikus rahakotis.
Eestit hukule viiv seltskond kordab hetkel kui mantrat, et „Kohalikel valimistel ära vaata erakonda – vali inimest!“. Selles noodi järgi taovad trummi kõige tugevamalt meie inimeste heaolule ning riigi majandusele suurima valu tekitajad – oravad, sotsid ja kahesajalased. Oma suhtluskeskkondades on nad andunud parteijüngrid ja/või toitumisahela janused (uus)liikmed.
Või siis valimisliidud, mis on kohalikel valimistel lubatud. Selles saab ka hunt lambarüü selga! Ja valija maitseb pärast selle „valimis-rosolje“ järelmõjusid. Kui ühte potti saab panna isamaalased, keskerakondlased, oravad, sotsid, kahesajalased ning nö parteitud kohaliku elu edendajad, siis mis see on? Hea maitse kogukonnale või peojärgne (=valimistele järgnev) terviserike, kus igaüks hakkab oma maitse huvides parteiköit vedama? Õnneks EKRE sellesse rosoljesse on maitseid ei lisa, et hoida põhiväärtused selged ja puhtad!
Kohalikku valijat soovitakse eksitada ja pole midagi uut kahjuks ka Otepää vallas.
Olen olnud Otepää vallavolikogu liige neli aastat ning rääkisime vajadusest tuua volikogu istungid veebi alates algusest. See oli ka üks meie põhiteesidest, kandideerides EKRE nimekirjas Otepää vallas. Aga hollaaa: korraga see polnudki enam eesmärk (ma ei räägi siin kolmikhüppeid teinud salaluure agendist). Minu konkreetne ettepanek lisada Otepää valla eelarvestrateegiasse volikogu istungite veebiülekanded, ei leidnud toetust. Mitte keegi volinikest ei toetanud seda ideed. Ja nüüd ratsutavad oravad sadulas: 100 päevaga toome istungid vaadatavaks. Pisut silmakirjalik. Koalitsioonis olles oli võimalik alates jaanuarist 2025. Null toetust ideele!
Avalike veebiülekannete tõrjumisel oli aga üks selge eesmärk: enne valimisi ei tahetud näidata volinike tegelikku töövõimet. Inimlikult saan aru – kui istungiks pole valmistunud, siis polegi küsimusi ja arvamuspunkte. Kui ikka „huuled on suletud“, siis pole sealt võimalik ka midagi välja lugeda. Puhas alalhoidlikkus, mida ei saa pahaks panna, aga kas vastab päriselt voliniku ehk avaliku võimu teostaja staatusele?
Täna näeme, et ka „karu on tantsima pandud“ ehk varasemalt volikogus vaikselt istunud ja arengute osas pigem VASTU hääletanud volinikud on korraga kõigi nende eesmärkide poolt, mida viimase nelja aasta jooksul ei soovitud või tahetud ellu viia ühe või teise erakonna või valimisliidu poolt. Ja need on nüüd taas kuulutatud “prioriteetseteks”. Selleks sobivad kasutusele võtta nii trumm kui ka pulgad ja unustada, et miks see siis varasema nelja aasta jooksul polnud võimalik.
Oldi ju ülekaalukas koalitsioonis (ka pärast pliks-plaks meetodil volikogu liikmete üle- ja ümberhüppeid, kus ainsana opositsiooni jäid EKRE kaks volinikku). Unustades, et tegelikult elatakse teises vallas/linnas ja sissekirjutus on vaid emotsionaalne side mineviku, sugulaste või kinnisvaraga ja puhtalt valijate eksitamiseks, et taas olla püünel.
Unustades, et puudub ka plaan Otepääle jääda ning plaanis ka endal edasiliikumine kuldsemasse ringi kui seda on Otepää.
Soovitaks mitte unustada, et kohalik valitsus Otepääl pole seni hoolinud elanikest – ei ole vastanud nende kirjadele, ei ole süvenenud probleemidesse, ei ole sageli aidanud tegelikku abivajajat. Noh, on ignoreerinud ka revisjonikomisjoni küsimusi, jättes neile vastamata või vastates ignorantselt. Riik on loonud arrogantse ajasjaajamise ja elanikega suhestumise näidise, mida kohtadel himukalt rakendatakse! Mida või keda siis valimistel usaldada? Ikka südamehäält, aga mitte unustada „lugemisoskust“!
Ka pärast valimisi peab saama valituks osutunud saadikuid usaldada! Mina oma valijaid petnud ei ole ja seetõttu pole vajadust ka teha kampaaniat a la „jüriratas“. Otepääl, nii nagu mujal Eestis – „lugemisoskus“ jääb valijale. Olgem arukad!
Head lugemisoskust soovides
Mare Raid
Otepää Vallavolikogu liige (EKRE)
Revisjonikomisjoni esimees
