EKRE kandidaat kohalikel valimistel Lasnamäel Eeva Helme ütleb, et kaitseministeeriumis puhkenud skandaali tõttu ei aita enam ainult kaitseminister Hanno Pevkuri umbusaldamisest, lahkuma peab kogu valitsus.
“Kui lugeda tänast Riigikontrolli raportit Kaitseministeeriumi eelarve kohta, siis siin ei ole enam varianti, et umbusaldatakse vaid kaitseministrit.
Lõppeva suve jooksul on nii selgelt välja tulnud, et meil ei ole enam mitte ühtegi ministeeriumi, mille valitsusalas juht pädevalt toimetab.
Meenutame Jollerit ja Tervisekassa prassimist; välisminister Tsahknat, kes innustab eestlasi oma nahka „turule“ viima, st füüsiliselt sekkuma Ukraina sõtta; Liisa Pakostat, kes tassib süle ja seljaga Tartusse kõige võikamaid väliskriminaale; haridusministrit, kes ropu suuga laiab, kuidas raha on nii palju, et pole enam otsa ega äärt. Ta ei tea küll palju on 8×4, küll aga teab, et kooliõpilastele tuleb õpetada teadust kahekümnest ja rohkemast soost.
Rahandusminister noomib paljaks maksustatud rahvast, et too on liiga paks nagunii ja soodsam käibemaksumäär toidule teeks pakse veelgi paksemaks; põllumajandusminister, kel naine Saaremaalt, teab, et metssiga poegib lausa kolm korda aastas – selliste tarkustega hiilgab inimene, kui Eesti toidutootmine on kokku kukkumas; peaminister ise aga lõbustab Stenbockis „maailmakuulsaid“ juutuubis röökijaid ja ei tea mitte kunagi, mis tema ministrite valdkonnas toimub.
Nüüd siia otsa Kaitseministeerium, kellele eraldatava raha kulutamise kohta ei tohi isegi Riigikogu liikmed poolt küsimustki küsida, kohe oled Kremli-troll.
Ja mis siis välja tuleb, ministeeriumis kantakse valesti üle valele kontole 80 miljonit eurot!!! Veidi piinlik või veidi poogen ka, aga raha tagasi ei küsita! Hea, et poolegi tagasi sai.
Enam ei saagi aru, mis siin riigis toimub!
Erakorraliste valimiste ajaaken hakkab sulguma, aga kui õigustatud oli nende nõudmine kohe 2023. aastal, mida ka EKRE tegi! Ajakirjandusel oli muidugi jälle nalja nabani.
Mida aga teha tuleb, on avaldada umbusaldust kogu sellele lendavale tsirkusele – meie valitsusele. Nii jätkata ei ole enam ammu mõeldav! Meil ei ole “veits poogen”, mis meie riigist ja rahvast saab.”
