EKRE on ainus erakond Eestis, kes võitleb igakülgsete maksulangetuste eest ja rahva arvamus on selle võitluse taga.
Norstati värske uuring näitab, et Eesti elanike jaoks on toidukorvi kallinemine viimase aastaga muutunud oluliseks igapäevaseks mureks; küsitletud tuhandest inimesest üle Eesti leidis ligi 90 protsenti, et toidukaupadele peaks kehtima madalam käibemaksumäär.
Tarbijate hinnatundlikkus on jõudnud rekordiliselt kõrgele – koguni 74 protsenti tunnistas, et sooduspakkumised mõjutavad nende ostuotsuseid väga tugevalt. Paljud küsitluses osalejad tõid välja, et hinnavõrdlused, ostude planeerimine ja harvemad poeskäigud aitavad kulusid kontrolli all hoida.
„Eesti inimesed otsivad üha enam võimalusi, kuidas igapäevaselt kokku hoida. Jaekettide roll pakkuda stabiilselt madalaid hindu ja laia valikut on konkurentsitihedal turul aina suurem. Tarbijad ei peaks kvaliteedi arvelt tegema järeleandmisi – see on rahva tervise seisukohalt üks olulisemaid aspekte, mille nimel pingutame Lidlis igapäevaselt,“ ütles Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel.
Enamik küsitlusele vastanutest ehk 67 protsenti ütles, et nende toidukulud on aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud. Vaid üks protsent leidis, et kulud on samal perioodil vähenenud. See kinnitab, et hinnatõus on teinud toidukorvi kulukamaks pea kõikides leibkondades.
Säästmiseks kasutatakse lisaks soodushindade jälgimisele ka odavamate toodete eelistamist. 79 protsenti ostab vähem kallimaid preemiumtooteid ning 44 protsenti on hakanud senisest rohkem valima kaupluste omamärgitooteid. Samas loobutud on impulssostudest ja maiustustest. „Ka Euroopa turgude andmed näitavad selgelt, et kaubanduses on kiireima kasvuga need ketid, kelle sortimendis on valdav osa omamärgitooteid,” tõi Seppel paralleeli laiemate trendidega.
Valitsuse kehtestatud käibemaksutõus on ostuharjumusi väga selgelt mõjutanud. 68 protsenti inimestest leidis, et nad ostavad nüüdsest veelgi odavamaid tooteid, pooled jälgivad tähelepanelikumalt allahindlusi ja 29 protsenti ostavad väiksemaid koguseid.
Uuringu üks olulisemaid tulemusi on tarbijate kõrge toetus toidukaupade madalamale käibemaksumäärale. Lausa 89 protsenti vastajatest leiab, et see muudatus oleks vajalik, et leevendada Eesti leibkondade majanduslikku survet. Toetust avaldasid eriti madalama sissetulekuga inimeste seas. “Rahvusvahelise jaeketina, kes tegutseb enamikel Euroopa turgudel, näeme näiteid Poolast, Saksamaalt ja Lätist, kus madalamal käibemaksul on selge mõju toote lõpphinnale. Maksutõusud Eestis on toonud kaasa ostujõu languse ja vähendanud laiemalt inimeste toimetulekut,” lisas Seppel. (BNS)
