EKRE poliitik Kert Kingo kritiseerib alati valitsuse selja taga olnud riigiteenistujate streigipõhimõtet, mis lõpeb varasemat kogemust arvestades tõenäoliselt sõbraliku konsensuse saavutamisega.
“Mida ma loen – omad astuvad omadele vastu?
Muidugi on paljude nende (eriti päästjate) palgad, arvestades nende töö sisu ja eluohtlikkust, alla igasugust arvestust. Aga seni on nad kõik olnud vankumatult valitsuse seljataga, olnud lojaalsed ja toetanud igat valitsuse otsust.
Mul on selgelt meeles, kuidas politsei “ohjas” erivahenditega relvastatult relvituid, rahumeelseid, kuid valitsusele tülikaid meeleavaldajaid. Kasutas igati oma jõudu ja võimu.
Mäletan ka, et päästjad on iga komando sulgemisele vaikselt alludes leppinud. Näidanud nii oma toetust ja lojaalsust “sellele” valitsusele. Olnud nõus kõigega.
Ka seda mäletan, kuidas õpetajad justkui streikisid ja siis aplodeerisid innukalt oma meelevaldusele esinema kutsutud haridusministrile. Kuigi avaldasid meelt sellesama ministri tegevusetuse ja otsuste vastu. Kui saadi kümmekond eurot palgalisa oldi jälle rahulolevad ja probleem oli lahendatud.
Kõikide nende erialade esindajad on suuremalt jaolt olnud liberaalsete valitsuste toetajad, nendele lojaalsed ja kuulekalt olnud, nende korraldusi järginud.
Mis siis nüüd juhtunud on?
Kõike seniolnut arvestades ei tundu see meeleavaldus tõsiselt võetavana.
Arvan, et see on kokkulepe, mis on valitsuse kommunikatsiooni spetsialistide “mõtteragina” tulemusena valitsuse ja süvariiklastega kokku lepitud. Seda on vaja, et näidata – me siiski oleme demokraatlik riik ja meil kehtivad põhiõigused.
Tsirkust ja leiba, siis on rahvas rahul!”
