Mõne päeva eest avaldas Delfi loo “Vene propagandakanal: Eesti valmistub vastama ohtudele enne, kui need jõuavad riigi territooriumile” ja estinen.fi samal teemal aga palju arusaadavama pealkirjaga “Venemaal spekuleeritakse nüüd, et Eesti ründab”.
Nii Delfi kui eestinen.fi räägivad Venemaa riikliku telekanali Rossija 1 saatest „60 minut“, kus Olga Skabejeva ütles: „Erilist tähelepanu on pälvinud Poola väljaande Oneti artikkel , milles teatati, et Eesti on valmis andma Venemaale ennetava löögi.“
Kui teemasse süveneda, siis tegemist ei ole ei Vene ega Poola propagandaga, kaugel sellest. Onet.pl on küll Poola suurim uudiste- ja infoallikas, mida külastab iganädalaselt 42% Poola internetikasutajatest, kuid masse hullutava loo autoriks on rootsi akadeemik Stefan Peter Hedlund.
Stefan Peter Hedlund (1953), Venemaa ja Nõukogude Liidu uuringute ekspert ning Uppsala Ülikooli Ida-Euroopa uuringute professor (alates 1990. aastast). Praegu on ta ka Uppsala Ülikooli Venemaa ja Euraasia Uuringute Keskuse (UCRS) teadustöö direktor. Lugupeetav on 20 raamatu autor, tema sulest on ilmunud 200 artiklit ning 300 arvamuslugu või arvustust.
Hedlundi analüüsi originaal ilmus pealkirja all “Estonia mulls preemptive strikes against Russia” Liechtensteinis väljaande GIS Reports veergudel. See muidugi ei üllata, aga mõnel vahval tindisolkijal on suure Venemaa propaganda ja väike Liechtenstein sõltumatu mõttekoda omavahel sassi läinud, aga ega me ei pea pikka viha.
Selgituseks ja õienduseks siiski niipalju, et GIS Reports (Geopolitical Intelligence Services) on mõttekoda, mis asutati 2011. aastal vürst Michael of Liechtensteini poolt. See keskendub geopoliitilistele, majanduslikele, julgeoleku- ja energiateemalistele analüüsidele.
GIS on suunatud otsustajatele – ärijuhtidele, poliitikakujundajatele ja strateegidele –, kes vajavad kvaliteetset teavet otsuste tegemiseks. Media Bias/Fact Check`i hinnatakse kui “paremtsentristlikku” (right-center bias) selle konservatiivsete ja traditsionalistlike vaatenurkade tõttu, eriti Lääne väärtuste rõhutamisel.
Võrreldes teiste mõttekodadega nagu Chatham House, RAND, Brookings, mis on laiemalt tuntud, sest nad on tasuta, kommunistlikud ja integreeritud globalistliku ajupesumasinasse, näib GIS Reports olevat isepäine, tagurlik ja pigem usaldusväärne.
Kuid läheme lõpuni välja ja uurime, kas akadeemik Hedlundi allikad on usaldusväärsed. Loeme siis loo läbi ja leiame, et tegelikult nii väga ikka ei ole. Aga eks otsustage ise, Liechtensteinis kirjutatakse et:
“2024. aasta septembris antud intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) teatas kindral Vahur Karus, et kui Moskva näitab märke rünnakuks valmistumisest, lööb Eesti esimesena: “Meie võime neutraliseerida vaenlane tema enda territooriumil on ülioluline.” Järgnevatel kuudel on Eesti seda teed jätkanud. Juuli lõpus avaldas kaitseministeerium kaitsestrateegia, mille eesmärk on “vastu seista ohtudele enne, kui need jõuavad Eesti territooriumile”.”
Hirmus asi on see Liechtenstein-Rootsi-Poola-Vene propaganda, hoia ainult pead kinni ja oiga. Ehk tuleks meil tõesti nii mõnigi kindral ja kaitsestrateeg putinistliku agiteerimise eest istuma panna? Igal juhul ei soovita ma kellelgi venelaste agitatsiooni lugema hakata, hulluks ajab, enam nõmedam ei saagi olla.
Seda kõike võiks ju pidada niisama uhuu jutuks ja sundsüstimise järgse ajukahjustuse kõrvalmõjuks, kui ei oleks seda naljakat drooni, mis Tartust: ~40 km lõunas, Võrust: ~50 km põhjas ja Võrtsjärvest: ~10–15 km kirdes Korustes põlla peale kukkus.
Igasugused imelikud mõtted tulevad pähe. Võib ju olla nii, et kõik asjad ei tule päris nii välja, nagu nad plaanitakse? Teoreetiliselt jah. Ühe tankeriga läks meil asi natuke vussi, struktuurides ikka juhtub, loomulik kadu. Siis tuli asi ka läbi poolakate välja. Kindlas kõneviisis midagi ei väida, vara veel.
Ilmselt ikka juhuslik kokkusattumus. Droon on ka keeruline masin ka ja kui Taavet on enne otsustavat pealetungi natuke julgust võtnud, võib kõike juhtuda. Aga hakkame arvutama ja rehkendama seda drooni ja asja. Mida ütleb aritmeetikateadus? Kui kaugel on Ukraina Eestist? Eesti ja Ukraina geograafiliste keskpunktide vahel on umbes 1207 km (750 miili).
Kas Ukraina droon lendab nii kaugele? Küll ja veel, UAC FP-1 lennukaugus on kuni 1600 km. Lõhkeaine kandevõime: 60–120 kg (pikematel otstel tavaliselt 60 kg, kuni 113–120 kg lühema kauguse korral). Masin ise maksab ~55 000–100 000 USD.
Vanad sõjamehed võiks nüüd seda auku põllu peal vaadata ja otsustada, kas oli 60 kilo või pigem ikka 120. Kui on 120 tuuris, siis on Liechtensteini intelligentidel tõsi taga ning võidupüha 2 on lähedal.
Nali naljaks, aga kui meie meestel on hoog peale tulnud, siis soovitan kindlasti see kärnane Ust-Luga Oil JSC terminal laiaks litsuda nagu lutikas. Ühelt poolt on Oil JSC Venemaa suurim naftatoodete ümberlaadimise terminaal, kogu porukas on kütuseõli, vaakumgaasiõli, naftat ja muud head paremat tuugalt täis. Teiselt poolt mahub sinna 960 000 kuupmeetrit ehk umbes 6 miljonit barrelit puhat putinismi ja see põleb eriti heleda leegiga.
Ust-Luga on Pärnust kuskil 160 kilti ja ega siis kogu putinism ära ei põle, õnneks voolab suurem osa merre ja laine toob väärt kraami Pärnu randa. Siis on hea jõesuust kopsikuga kõrkjate vahelt masuuti ammutada ja elu on nagu araabia emiiril. Ja kui juhtubki ahven õnge minema, väänad suuremast naftast puhtaks, pistad otsast põlema ja ta küpseb ilma grillita.
Elu on lihasööja lill. Edasi, Kentuki poisid!
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 26.08.2025
