Kaheksa aasta eest ilmus allakirjutanul raamatuke „Homo sapiens on suremas…“ (EÜK). Nüüd rõhutan sama, lisades sõna „tõesti“. Sest ainuüksi tänane päev (30. juuli 2025) on andnud tuge sellele mõttele (resp olukorrale).
Nimelt arutleti hommikul Vikerraadios, et vanemate inimeste (rõhutati 50+) digi-nutioskused olevat viletsad, mis tegevat nende elu (!) keeruliseks-raskeks. (Äsja teatati, et Soome koolides on sügisest nutikate kasutamine keelatud!).
Mul endal on vaid 15-eurone nuppudega Samsung, tõsi, noorem poeg kinkis isale ka lauaarvuti DELL, mille tihti avan. Samas, mõtlevad inimesed tunnistasid isegi Rail Balticu mõttetuks arvutita. Arvutit vajasid need, kes seoses ehitusega endale raha hakkasid pumpama.
Vaatamata 84-le eluaastale, aga teaduskraadi ja 60 aastat koolmeistri tööd teinud vanamehena tulen maailmas toime. Ei, ma pole üldse tehnoloogia vastane – see on inimkonna suurepärane saavutus (just arukale-mõtlevale inimesele!). Aga kooli allakäigule meil pani Tiigrihüpe küll aluse.
* * *
Kuigi asi pole üldse keeruline – kõik taandub INIMESE kui psüühilise olendi ja tema arengu tundmisele. Seda teemat olen selgitanud üle 20-s raamatus. Siiski nõuti „kõrgemalt“ ühe („Mure Eesti kooli pärast“. TÜ kirjastus, 2010, 69 lk.) müügilt kõrvaldamist (õnneks mitte raamatukogudest).
Probleemide „ametlikud lahendused“ käivadki vist võimu ja RAHA (mitte TEADUSE) kaudu. Nii jätkub tasapisi allakäik. Muidugi pole see vaid Eesti probleem – oleme vaid esirinnas nagu muiste, jäljendades teisi.
Et USAs miljonid nö avaliku kooli lõpetajad ei oska lugeda ega arvutada, on suurriigi asi. Kuigi ka meil hakati mõne aasta eest pakkuma kooli peaülesandeks – inimese ettevalmistust toimetulekuks elus. Sadu tuhandeid aastaid ongi nii olnud… Ainult, et elame 21. sajandil ja meid on vaid üks miljon!
Sestap arendagem väikerahva vaimsust – koolis ja meedia kaudugi! Tänapäeva inimest iseloomustab eriti MÕTLEMISVÕIME! Selle looduspärane arendamine sünnist on arengu- ja kognitiivse psühholoogia ning isegi didaktika (õpetamisteooria) kaudu põhjalikult tundma õpitud – praktikas ka läbi proovitud.
Pärast ilmunud raamatuid ja sadu artikleid, mida hästi ei taheta enam avaldada, tunnen end siiski nobelistina. Ma pole veel vanadusest nõder, aga kuulda, et laps on täiskasvanuga (ka õpetajaga võrdne), lausa isiksus, siis… Ärme nõua talt midagi, lõpetame hindamise-eksamid – lausa loodusseaduste vastane rumalus!
Kuna toimib ürgne jõuökonoomia instinkt, siis olemegi peagi kadunud rahvas… Töödki ei tohi laps enam teha! Mõelda, et veel 40 aastat tagasi „julgesime“ rääkida Juhan Torgi ulatuslikust uurimistööst seoses Eesti laste intelligentsiga (arukus) ning selle arendamisest. Jätkub vaid väikerahva väärikuse allakäik…
* * *
Vaimne allakäik polegi lihtsalt märgatav, sellekski on vaja tarkust ja intellekti. Kes ei väärtusta vaimsust, sel on tähtis kõik VÄLINE – tema olek, eputamine välimusega, elulaad, suhtlusring (kuulsused), ilukõne, tiitlid jne. Üliliberaalsuski sobiks (siis ei tohiks olla ühiskonnas enam lapsi!).
Vaimsust ei saa täiskasvanugi jäljendada. Kõrgkultuurgi haakub neil enesenäitamisega. Paraku just lugemine on tugevasti vähenenud, mida ei suuda asendada muu „tegevus“, olgu või nutika äppides ja sotsiaalmeedias tuhnimine. Kõigi ekraanide puhul on ülitähtis ju tajumine (just nägemise kaudu), aga psüühilise protsessina on tajumine lihtne (viib meid tagasi nö loomariiki).
Homo sapiensi arendaks ikkagi abstraktne – mõtlemisoperatsioonid tekstiga seoses.
Mitmetel põhjustel olen oma elus palju lugenud. Juuli lõpus olin raamatukogu arvestuste kohaselt Tõrvas viimase kolme aasta jooksul lugenud raamatuid üle 8 tuhande euro eest (kaanehinnas). Vanas eas ei saa lugemise peapõhjus olla nö targemaks saamine (Hm! Olen ise tark!), vaid mõtlemise korrastamine. Seegi on tähtis.
Küll olen sel aastal sattunud uute raamatute peale, mis sisuliselt toimetamata (ka keeleliselt). „Kui mul on raha ja midagi paberile pandud, kas saan selle siis raamatuna täna välja anda“, küsisin hiljuti tuttavalt toimetajalt. Vastus oli – jaa, me elame ju siiski rahamaailmas. Raamatuga ei peaks küll eputama (pseudoteaduse levitamisest rääkimata), aga…
Oma vanuse tõttu mäletan 75 aasta taguseid „pidulikke stalinistlikke sõnavõtte-koosolekuid“, mille sisu (tundus mulle) võeti vastu kui paratamatust ja see vaim jäi püsima paljudeks aastateks – ideoloogia. Kuulates tänaseid esinejaid, meenub vahel ka see kauge aeg… Ainult kompartei manifesti sõnavara on asendunud uue ilukõne ja moodsate anglosaksi väljenditega.
Inimese sõnaosavust mõõdab nn sõnavoolavustest (olen seda ka pisut kasutanud), mille järgi on inimestel isegi 17-kordne sünnipärane erinevus. Kes selle on ära tabanud, võib rahulikult kasvõi poliitikasse minna. Üks hariduspoliitik, kes koolist ja lapse arendamisest midagi ei teadnud, kogus Riigikogu valimistel Lõuna-Eestis ca 40 tuhat häält. Ta räägib nii ilusasti, väitis üks siinne tädi – lihtne emotsioon mõtlemise asemel…
Päeval, kui alustasin käesolevat lugu, rääkis üks samuti „armastatud“ poliitik eesti rahva miljardite eurode jagamisest igasuguse sõjamoona ostmiseks. Täis uhkust, et 10 miljardit lähiaastatel selleks kulutatakse (lisaks varasemale), oli ta täis ka usku, et nii ongi Eesti kaitstud. Kas keerukate paljutahuliste seostega (deduktiivse) mõtlemise puudumine või isegi olematu elukogemus (samamoodi oleme ju jõudnud nn rohehulluseni ja elektri tootmise probleemideni)?
Suurusehullustus on Eestis küll. Aga ons mõtet enne hävitada oma rahvas ja siis asuda kaitsele? Nimetame end „maailma targimaks rahvaks“, mida just rumalad usuvadki…
Kõik algab inimlapse arengus kodust. Siin on meil ligi miljoni aasta vanune (looduspärane) kogemus, millele toetuda. Õpetamise (didaktika) teaduslikud alused koolile sündisid valdavalt 20. sajandil. Ja TI aitab vaid tarku inimesi…
Peep Leppik, vana koolmeister, PhD 30. juuli 2025.
